Bush võtab riigitüüri pöördehetkel

Pessimistid kõnelevad majanduskriisist ? tööstustoodangu kahanemisest alanud aasta esimesel poolaastal, pelgamata paralleele Jaapanis 80. aastate buumile järgnenud kriisiga.

Nüüd jagab valdav osa ameeriklastest George W. Bushi kartust, et USA on majanduskriisi lävel. Vaid 39% usub jõukuse jätku, näitas Reutersi küsitlus uue presidendi ametisse asumise eelõhtul.

Bushi peamisi lootusi majanduse turgutamisel on maksureform kogumahus 1,6 triljonit USA dollarit kümne aasta jooksul. Ajaloo perspektiivis oleks see ameeriklastele kolmas suurem maksukergendus Teise maailmasõja järel pärast Kennedy-Johnsoni ja Reagani valitsusi.

Valimiskampaania ajal, mil USA majandus alles kiirelt kasvas, tundus plaan majandust ülekuumendava ja inflatsioonilisena. Nüüd, kus majandus järsult pidurdab, on olukord teine.

Ametivandele järgnenud lühikeses kõnes nimetas Bush maksude alandamist jätkuvalt prioriteedina, pälvides kuulajaskonnalt entusiastliku aplausi.

Bushi rahandusminister Paul O?Neill ütles läinud nädalal, et paketi esimene etapp võib valmis saada juba kuue nädala jooksul. Selle arutamine Kongressis võib aga võtta kuid, mis tähendab reaalset efekti alles 2002. aastast.

Nii ei pruugi maksude alandamine majanduse stimuleerimisel oodatud eesmärki täita ning paljude silmad on endiselt USA keskpanga juhi Alan Greenspani intressipoliitikal.

Kümme aastat tagasi süüdistas USA vastse presidendi isa, George Bush seenior, Greenspani liigse viivitamise pärast intresside alandamisega, mis ei suutnud ära hoida 1990?1991 majanduskasvu aeglustumist majanduskriisiks. Seevastu viimased kaheksa aastat on Greenspani edukas koostöö ekspresident Bill Clintoniga taganud ameeriklastele ennenägematu jõukuse.

3. jaanuaril üllatas keskpank turge ootamatu intresside alandamisega, et pidurdada süvenevat pessimismi USA majanduse väljavaadete osas. Turul levivad kuuldused võimalikust sarnasest sammust veel enne panga avatud turu komitee korralist kohtumist 31. jaanuaril. Pakilisust lisab energiakriis Californias, mille pankroti äärel energeetikafirmadele on suuri laene andnud USA suurimad pangad.

Majanduses aga jätkub jahtumine, mida viimati kinnitasid reedel avaldatud andmed USA tarbijate ostuhuvi vähenemisest.

USA Michigani ülikooli indeks, mis mõõdab USA tarbijate valmisolekut raha kulutada, kahanes jaanuaris viimase kahe aasta madalaimale tasemele. Detsembris registreerisid USA jaemüüjad viimase kümne aasta madalaima juurdekasvu, vaid 0,2%. Novembris kahanes protsendi võrra kaupade ja teenuste import USAsse, mille samas positiivseks mõjuks oli USA kaubandusdefitsiidi kahanemine oktoobri 33,5 miljardilt dollarilt novembris 32,99 miljardile dollarile.

Lisaks tarbijatele tunnevad end ebakindlalt ka USA ettevõtjad, kes riigi ajaloo pikima kõrgkonjunktuuri ajal on ?ära harjunud? pidevalt kasvavate kasumitega. Nüüd sunnivad aktsiaturud firmasid kulusid kärpima ja koondama.

Analüütikud leiavad, et 80. aastate ettevõtlusreformidele ja infotehnoloogia läbimurdele järgnenud buumi ammendumisega vajab uusi sihte kogu USA majandus. Esimene ülesanne Bushi meeskonnal on aga usalduse taastamine USA majanduse vastu nii kodu- kui välismaal.