Lapsed kui reklaami ohvrid

?Ema, ema, vaata mis õpetaja meile täna eesti keele tunnis andis!? oli laps eelmise neljapäeva õhtul õnnelik, tirides ranitsast välja kilekoti reklaambukleti, Safeguardi seebi ja kaht liiki ?ampoonipadjakestega. Selle kõigega käis kaasas kiri lapsevanemale, kus seisis, et tegu on teismelistele mõeldud juuste- ja nahahooldusprogrammiga ?Enesekindlus?. Asjale kaalu lisamiseks oli paberile tuntud kaubamärkide Pantene, Secret, Old Spice ja Safeguard kõrvale lisatud ka Eesti Tervisekasvatuse Keskuse nimi.

Keskuse direktori Anu Kasmeli sõnul on neil tõesti firmaga Procter & Gamble käivitatud seksuaalkasvatuse programm, mille käigus jagatakse tütarlastele ka Alwaysi hügieenisidemeid. Seepidest ja peapesuvahenditest ei teadnud ta aga midagi. Ehkki ka esimesel juhul tekib küsimus, et miks just Always ja mitte näiteks Libresse või siis hoopis mitme eri firma tooted korraga, on sellise kauba tutvustamine naisehakatistele tõepoolest tervitatav nähtus, aga seebid

Tallinna Üldgümnaasiumi õppealajuhataja Malle Ling ütles, et hambapuhastusvahendid, hügieenisidemed ja seebid, mida koolis jagatud, kuuluvad terviseõpetuse programmi juurde ja need illustreerivad inimeseõpetuse tunde.

Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktor Kalle Niinas tunnistas, et koole on reklaamis ära kasutatud küll. ?Esialgu pole see nännijagamine veel nii massiline, et probleemi tekitaks, aga suund on sinnapoole,? märkis ta. Õpetajaile oma kaupa pakkuvate rändkaupmeeste ees on Westholmi kool juba oma uksed sulgeda suutnud, kuid mitmesuguste programmide sildi all lastele lähenemise suhtes lubas direktor alles seisukoha võtta. Kosmeetikavahenditele lisaks on selles koolis tasuta jagatud ka Zingo limonaadi.

Reklaamiseadus ütleb, et reklaamis ei tohi ära kasutada laste loomulikku kergeusklikkust ja kogemuste puudust. Samuti ei tohi lastele suunatud reklaam sisaldada teavet, et mõne toote omandamine või kasutamine muudab lapse teistest samaealistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju. Mine võta kinni, kas enesehinnangu tõstmine meeldiva välimuse abil, mis reklaamlehel kirjas, kuulub siia alla või mitte. Igal juhul mõjutab see lapsi edaspidi haarama poeletilt mällu sööbinud kaubamärke.

Vatson & Vatsoni tegevjuhi Rain Teimanni sõnul ei tohi reklaami hea tava koodeksi järgi laste kergesti mõjutatavust ja usaldust kurjasti ära kasutada. Täiesti taunitav on tema hinnangul margieelistuste kujundamine koolides. Nii näiteks ei tohiks õppeasutustes olla ka Coca-Cola joogiautomaate. Teimanni sõnul ei järgi paljud lääne firmad Eestis oma toodete tutvustamisel kogu maailmas tunnustatud eetikareegleid.