Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võlanõude esitamine nõuab kulutusi

22. jaanuar 2001, 00:00

Ettevõtja peab oma võlanõuetega tegelemisel järjekindlalt taotlema, et probleemid kohtueelselt lahendada, sest ohtusüsteemi töö on Eestis aeglane ja sageli ei ole võlausaldaja kursis tekkivate kuludega.

Vastavalt asjaoludele tuleb kaaluda, kas esitada hagi või pankrotiavaldus. Kohtuliku lahenduse puhul peab tahes-tahtmata kandma täiendavaid kulutusi, mis on pankrotimenetluse ja hagimenetluse puhul erinevad.

Hagi esitamine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Põhiliselt on võlanõudeid puudutavate hagide aluseks Tsiviilkoodeksi paragrahvid 173, 174, 230, 231 mis käsitlevad kohustise täitmise nõuetekohasust, ühepoolse kohustise täitmisest keeldumise lubamatust ja võlgniku viivitust. Hagi esitamisel kohtusse tuleb tasuda riigilõiv riigilõivuseaduses määratud suuruses. Alates 01.01.2000 on riigilõivuseaduses loobutud üldjuhul protsentidega arvutamisest. Kasutatakse tabelite süsteemi, kus konkreetsele nõude vahemikule vastab konkreetne riigilõivu summa. Näiteks hagi esitamisel 50 000 nõudes tuleb tasuda riigilõivu 3500 krooni.

Kui hagimenetluse käigus taotletakse erinevate ekspertide kasutamist, tuleb ka nende töö eest tasuda ekspertiisi tellijal. Kui nõue rahuldatakse ja võlgnikul on vara, saab üldjuhul nimetatud kulutused koos põhisummaga tagasi. Tuleb arvestada sellega, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb tasuda vastaspoole põhjendatud kohtukulud, osalisel rahuldamisel võidakse kohtukulud jaotada proportsionaalselt.

Pankrotiavalduse esitamine toimub Pankrotiseaduses sätestatud korras. Võlgnik peab olema püsivalt maksejõuetu, st et ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks peab võlausaldaja kõigepealt veenduma võlgniku püsivas maksejõuetuses ja alles siis esitama pankrotiavalduse. Avalduse esitamiseks peab olema võlgnikule tehtud pankrotihoiatus.

Pankrotiavalduse saab esitada ainult selge nõude osas. Kui nõude üle on vaidlus, tuleb seda ikkagi tõendada esmalt hagimenetluses. Pankrotiseadus sätestab aluseks olevate nõuete suuruse, millest alates kohus võib algatada pankrotimenetluse. Aktsiaseltsi puhul on see 100 000 krooni, osa-, täis-, või usaldusühingu puhul 10 000 krooni ja teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute puhul 5000 krooni. Pankrotiavalduse esitamisel kohtule tuleb tasuda riigilõiv 1600 krooni. Siinkohal peab arvestama ka summaga, mida kohus võib nõuda kohtu deposiiti. See võib olla 10 000?15 000 krooni ja seda kasutatakse tasu maksmiseks ajutisele haldurile ja muudeks kulutusteks.

Pankrotiprotsessi eelis hagimenetluse ees on müüdud varade tagasivõitmine ja arvamine pankrotivara hulka. Nõuete rahuldamine toimub vastavalt pankrotiseaduse rahuldamisjärkudele, st et kõigepealt saab võla tagasi pandipidaja, siis töötajad, maksuamet jne. Kui võlgnikul jätkub vara, saab võlausaldaja koos põhisummaga tagasi ka deposiiti makstud summa ja riigilõivu.

Laenude tagasivõitmiseks tuleb esmalt raha välja käia

hagimenetlus

  • hagiavaldust kohtusse viies tuleb tasuda riigilõiv

  • üldiselt vastab igale nõudele kindel riigilõivu summa

  • ekspertiisi tellijal tuleb kinni maksta ekspertide töö

  • kui hagi rahuldatakse, peab võlgnik hüvitama hageja kohtukulud

  • kui hagi jääb rahuldamata, tuleb hüvitada vastaspoole kohtukulud

pankrotimenetlus

  • võlausaldaja peab olema kindel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu

  • enne pankroti algatamist tuleb võlgnikule teha pankrotihoiatus

  • pankrotiavalduse nõue peab olema selge

  • kohtule pankrotiavalduse esitamise riigilõiv on 1600 krooni

  • kohus võib nõuda halduri tasuks 10 000?15 000 krooni deposiiti

  • esmajärjekorras saab võla tagasi pandipidaja

  • kui võlgnik on maksevõimeline, saab pankroti algataja kohtus kulutatud raha tagasi

Allikas: Auxilium Õiguskaitsebüroo

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing