Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Häirekeskused kaaluvad ühinemist

Priit Harik 23. jaanuar 2001, 00:00

Vastavalt EL direktiivile 91/396/EEC kohustub iga EL liikmesmaa kehtestama hädaabinumbri 112 ja olema välja töötanud suurõnnetustele reageerimise skeemi.

Eestlasi aitab euronõuetele üle minna projekt MATRA Preaccession. See on Euroopa Liidu liitumiseelne projekt, mida rahastab Hollandi valitsus.

Projekti esialgne eesmärk oli Eestis käivitada hädaabinumber 112, kuid see number praktiliselt juba töötas. Seetõttu muudeti veidi suunitlust ning nüüd keskendutakse nõustamisel sellistele sihtmärkidele nagu piirkondlike häirekeskuste süsteemi efektiivsuse tugevdamine, hindamine ja järelevalve. Koostamisel on tegevusplaan koolituse läbiviimiseks, mis on vajalik integreerunud häirekeskuste toimimiseks. Mahukas on eeltöö SEVESO II direktiivi elluviimiseks Eestis (96/82/EEC), ning uurimuse koostamine politseiameti ja päästeameti koostöö kohta piirkondlike häirekeskuste süsteemis. Mõnes riigis saab ühel numbril abi nii päästeteenistust kui ka politseid vajav kodanik. See aga ei tähenda, et kõigis riikides, kus on ühine politsei ja pääste hädaabinumber, istuvad politsei ja päästedispet?erid ka füüsiliselt koos. Tänapäeva tehnika juures on võimalik luua digitaalsed sidekanalid, mis reaalajas toimivad väga kiiresti.

Täna puudub Eestis kindel seisukoht, kas me vajame ühtset hädaabikõnedele reageerimise keskust. Samuti vaieldakse ametkondade vahel, mitu häirekeskust on optimaalne luua. Kõhklemiseks on põhjust, sest hetkel on meil kaks väga hästi funktsioneerivat ja tugevat süsteemi abivajajate teenindamiseks. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg pooldab nelja regionaalse häirekeskuse loomist. See aitab tema sõnul ressursse paremini jagada.

Päästeameti avalike suhete büroo juhataja Mari Tikan selgitas, et erimeelsused Pääste- ja Politseiameti ning siseministeeriumi ekspertide vahel on praeguses tööetapis normaalne. Hetkel püütaksegi leida kõiki osapooli rahuldav lahendus, otsuseni peab jõudma juunikuuks.

Ühiseid häirekeskuseid kasutatakse paljudes Euroopa ja Skandinaavia riikides. Üks võimalus on katsetada Rootsi skeemi, kus on häirekeskuse haldamiseks loodud riigile (50%), omavalitsustele (25%) ja munitsipaliteedile (25%) kuuluv aktsiaselts. Päästeteenistus ja politsei on teenuse kasutajad. Süsteemi eeliseks on operatiivsus ning väiksemad majanduskulud. Suurõnnetuste puhul toimub kriisireguleerimine ühest kohast ja ühtedel alustel.

Seveso on Itaalia väikelinn, kus 1976. aastal toimus suur ja raske avarii keemiatehases. Sellele õnnetusele reageerimise ja tagajärgede likvideerimise käigus leiti, et Euroopas on vaja luua ühtne suurõnnetustele reageerimise süsteem. SEVESO I direktiiv määrabki ametkondade koostöö suurõnnetuste korral. SEVESO II on direktiivi kaasajastatud versioon. SEVESO on Euroliidu ohutuspiibel, st kõik, mis seondub mingit moodi õnnetuse ennetamisega, sellele reageerimise või koostööga, on kirjas selles direktiivis.

Euroopa Liidu kandidaatriigina tuleb ka Eestil lähtuda ELi seadusandlusest.

Suurim plusspool häirekeskuste ühendamisel on suurõnnetuste korral kiirema ja vahetuma päästeoperatsiooni juhtimine.

Ühtne häirekeskus parandab reageerimiskiirust ja teenuse kvaliteeti inimestele. Jääb ära info dubleerimine ja seeläbi moondub see vähem ning tekib võimalus tagasisideks. Ma ei arva, et oleksime oma praeguse süsteemiga halvas seisus ? ka Soomes pole veel ühtset häirekeskust, nad teevad samasugust eeltööd nagu meie.

Lähiajal käivitatakse Eestis pilootprojekt, kus testitakse ühtse häirekeskuse tööd maakonna tasandil. Kõige raskem on uuele süsteemile üleminekul seadusandliku baasi ümbertöötamine ja uue töökorralduse loomine, samuti inimeste koolitamine ühises häirekeskuses töötamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:03
Otsi:

Ava täpsem otsing