Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kalliskivide lihvija Tiit Vähi

Andres Reimer 23. jaanuar 2001, 00:00

Küsides kirikuvahilt, kas Jumal on kodus, saate tõenäoliselt samasuguse vastuse, kui pärite Silmeti turvamehelt Tiit Vähit.

Turd mustas vormiriides vene noormees tõuseb aupaklikult püsti ja kõõritab lakke. ?No, ma ei tea,? pressib ta aktsendiga eesti keeles kõhklevalt läbi hammaste. Tõenäoliselt püüab turvamees mõistatada, kas pärijal on tõsi taga või ajab mõni pilkaja temaga lorijuttu. Paistab, et Vähi nime Sillamäel lihtsalt niisama suhu ei võeta.

Vähi avab oma kabinetis mehekõrguse raudkapi ukse ja võtab sealt välja laeka kalliskividega. ?Silmet on nagu lihvimata teemant,? ütleb ta.

Tehiskalliskivid Vähi raudkapist kuulusid paarkümmend aastat tagasi Silmeti toodete hulka. Kümmekond aastat tagasi viidi kalliskivide tehnoloogia Silmetist välja, kuid inimesed, kes sellega tegelesid, on alles, ütleb Vähi.

Silmeti valgekraed peavad olema idealistid ja utopistid, et teenida Vähi heakskiitu. Ilma utopismita poleks Eesti vabaks saanud, lausub Vähi.

?Kui valida, kas rajada Eestisse 501. saekaater või investeerida austrite kasvatamisse hüljatud tuumajaamas Paldiskis, siis kaaluksin ma pigem teist varianti,? räägib Vähi rahuloleval ilmel. ?Armastan riski.?

Ajakirjandus avaldas kahtlusi, et Vähi kasutas oma positsiooni peaministrina Silmeti võitmiseks. Mõni kuu pärast peaministri tooli kaotamist sai Vähist 1997. aasta augustis Silmeti nõukogu liige ja 1998. aasta märtsis aktsionär investeerimisfirma ASi Valga Group kaudu.

Vähi peaministriks olemise ajal laekus Silmeti erastamiseks kaks pakkumust. Ühe taga oli rahvusvaheline kontsern Inkomo, mis kasutas nime Molibden. Kontsern tegeles metallide kaevandamise, müügi ja töötlemisega ning põhines Vene, Ameerika, Hollandi, Läti ja Eesti kapitalil. Eestist osales kontsernis juveelifirma AS Aurum. Toonase euroministri Endel Lippmaa kinnitusel oli Inkom sisuliselt Venemaa riiklik firma, mis allus värvilise metallurgia ministeeriumile. Võiduka pakkumise taga oli Magnum Grupi AS ja üks Ameerikas elav väliseestlane.

Vähi lükkab väited Silmeti omakasulisest erastamisest tagasi. ?Olin pärast peaministri kohalt lahkumist kuus kuud tööta, kui mind Silmetisse kutsuti,? lausub ta.

Silmeti erastamine tekitas poliitikute hulgas teravaid vaidlusi, kellest paljud taotlesid Silmetis riigi kontrollosaluse säilitamist.

Vahepeal kummitas Silmetit pankrotioht, sest 1997. aastal sai ettevõte ligi 60 miljonit krooni kahjumit. Vähi on suutnud tööstusettevõtte kasumiga tööle panna. ?Eelmise aasta kasumiprognoos meil ebaõnnestus,? lausub Vähi kavalalt muiates. ?Nägime ette 20 miljoni kroonist kasumit, kuid teenisime 40 miljonit.?

Vähi töötab alates 1999. aastast Silmeti direktorina, järjekorras kümnendana. ?Ettevõtte areng ei vastanud investorite ootustele,? selgitab ta. ?Olen maapoiss ja rasket tööd ei karda.?

Ettevõtte juhtimine on eetiline tegevus, mida peab mõistma kogu kollektiiv, deklareerib Vähi. Igapäevane töö peab toimuma ilma koosolekuteta ning juhtkonna ülesandeks olgu arendustegevus, mitte tulekahjude kustutamine, kõlab teine postulaat.

Vähi kabineti ukse taga ootavad kannatlikult jaapanlased. ?Jaapanlastega on meil alati pikad jutud rääkida,? märgib Vähi.

Silmet toodab peamiselt elektroonikakomponentides kasutatavaid haruldasi muldmetalle Euroopa, USA ja Jaapani turule, saades lõviosa toorainest Brasiiliast ja Nigeeriast. Venemaa osa tooraineallikana moodustab üksnes 14% kogumahust.

Silmetis töötavad Jaapanist toodud katoodahjud magnetite tooraineks kasutatava neodüümi sulatamiseks. Jämedatest elektrijuhtmetest energiat ammutavaid katlaid teenindavad paar hingamiskaitsega töölist. Mingil põhjusel ei peeta selle töö automatiseerimist otstarbekaks ning jaapanlased otsustasid liiga kalli tööjõu tõttu ahjud Silmetile loovutada ja haruldast metalli teiselt poolt maakera asuvast Eestist osta.

Valusa okkana torgib Vähit parteikaaslase Mart Siimanni valitsuse loal Silmeti territooriumile asutatud tollivaba tsooni saatus.

Kui Mart Laari valitsus 1999. aasta märtsis ametisse astus, teatas Mõõdukate erakonda kuuluv majandusminister Mihkel Pärnoja, et Eestis pole vabatsoonide loomiseks õiguslikku alust.

Pärnoja ütles toona maikuus riigikogule, et Eestis saab vabatsooni tõlgendada tolliseaduse mõistes, kuid Sillamäe vabatsoon on sisuliselt vabamajandustsoon, seega loodud ilma õigusliku tagatiseta. Tollitsoonis võib toimuda vaid kaupade ladustamine, mitte aga tootmine, nagu Silmetis. ?Seaduskuulekate kodanikena täidame me kõiki valitsuse otsuseid, sest me ei kahtle selles, et valitsus kohe ja õiglaselt katab oma otsustest tulenevalt meile tekitatud kahjud,? nendib seepeale Vähi, viidates võimalusele, et kui uus valitsus eelmise valitsuse korralduse tühistab, asub Silmet riigilt miljonite kroonide suurust kahjutasu nõudma.

Praegu kehtib vabatsoonile kolmeaastane tegevusluba, mis oma lühiajalisuse tõttu peletab eemale oodatavaid investoreid.

Vähi tõdeb, et täna ei pillu valitsus talle kaikaid kodarasse. Silmeti edu aitab leevendada aidsi, kuritegevuse ja tööpuudusega pipardatud argipäeva Ida-Virumaal ning valitsus näib seda mõistvat, arvab Vähi.

Vabatsooni tegutsemisluba töötab kindla relvana, millega Vähit suurest poliitikast eemale hoida. Nelja valitsuse peaministrina töötanud Vähi, kelle arvele langeb rahareformi ja hindade vabastamise ettevalmistamine, suudaks valimiskampaanias ohustada igat poliitilist liidrit. Kuid praegu on ta sukeldunud ärisse, millele vannub truudust.

?Ma ei kavatse poliitikasse naasta,? kinnitab ta. ?Olen töösturina seotud pikaajaliste projektidega, mida ma ei tohi poliitikat kommenteerides ohustada. Olen tipus olnud ja kahte tippu ei saa korraga ronida,?

Aasta tagasi teatas Vähi, et valmistab Silmet Gruppi ette börsile viimiseks. Börsile minekut kannustas Silmetit vajadus investeeringute järele, sest ettevõte kavatseb aastaks 2003 valmis ehitada ligi miljard krooni maksva vedel- ja kuivlastisadama ning uuendada muldmetallide tootmise tehnoloogiat. ?Silmet on elanud investeeringute puuduses ligi kümme aastat,? ütles siis Vähi.

Tänaseks on börsiplaanid kõrvale lükatud ning investeeringuteks otsitakse alternatiivseid teid. Näiteks sadama arendamiseks nähakse ühe võimaliku lahendusena ASi Tallinna Sadam kaasamist tuumikinvestorina.

?Eestis ju täna sisuliselt ei ole börsi,? põhjendab Vähi.

Ekspeaminister armastab rõhutada oma moraalset kohustust investeerida kodukanti Pühajärve puhkekodusse Otepääl. Vähi kodukoht asub Otepäält umbes 30 kilomeetri kaugusel.

Vähi andmetel maksis puhkekodu mullu suvel lõppenud esimese etapi renoveerimine 14,7 miljonit krooni, millest ligi 7 miljonit andis Valga Group. Laenud moodustavad umbes veerandi projekti maksumusest. Renoveeritud puhkekodus on 140 kohta.

Tänavu võtab Vähi ette puhkekodu teise etapi ehituse, mille käigus suureneb hotellitubade arv 200ni. Rajatakse veemõnude keskus ning keeglirajad. Teise etapi maksumuseks hindab Vähi ligikaudu 15 miljonit krooni. Vähi andis Silmeti juhtivtöötajatele, kellest suur osa on venelased, puhkekodu kliendi sooduskaardi. ?Ma tahan, et nad õpiksid Eestimaad tundma ja mõistaksid, et siin on fantastilisi kohti puhkamiseks,? räägib ta.

Vähi tõmbab Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti vahele ühendusjoone, sest nimetab mõlemat piirkonda Eesti kriisipiirkonnaks. ?Mõlemad on lihvimata kalliskivid,? räägib ta. ?Mõlemad on esitanud mulle väljakutse.?

Küsimusi isiklikust sissetulekust tõrjub Vähi huumoriga. ?Kirjutage, et minu sissetulek on suur,? lausub ta. ?Ütleksin, et muretsemiseks pole põhjust, sest minu pere tuleb toime.?

Silmeti juhina saab Vähi palka ligi pool miljonit krooni aastas. Vähi lausub, et sellest ei piisa kõikide tema unistuste täitmiseks. ?Mullu käisin ronimas Himaalajal, kuid jõudsin üksnes 5500 meetri kõrgusele, kuigi jõudu oleks jätkunud veel 1000 meetriks,? räägib ta. ?Aga unistuseks on ronida Mount Everesti tippu, sest siis on minust kõrgemal ainult tähed.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:03
Otsi:

Ava täpsem otsing