Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liisingu õigus nõuab tõestamist
Äripäeva artiklis ?Liisingu õigus nõuab tõestamist? (16. 01. 2001) jääb arusaamatuks kommentaar Victoria Metsalt, kes väidab, et liisinguleping ei sisalda lõpetamise klauslit ja viitab, et selline lähenemine on kasulik liisingufirmale. Huvitav oleks teada, milliste firmade liisinglepingutega on Mets tutvunud.
Liisingufirmale on ju lepingujärgselt vara ainsaks tagatiseks, kuidas siis selle vara tagasisaamine saab liisingufirma ükskõikseks jätta?
Lepingu lõpetamine on kõikide liisingufirmade (liidu liikmete) lepingutes sätestatud väga täpselt, näiteks Hansa Liisingu lepingutes hõlmavad selleteemalised punktid poolteist lehekülge.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon on tegelenud liisingufirmade ja vedajate vaheliste lepingutega niivõrd, kuivõrd vedaja (heauskne rentnik) on meie poole oma sellealase küsimusega pöördunud. Liisingufirmaga lepingu sõlmimisel näen mina probleemi hoopis vedaja kui rentniku algatusel liisingulepingu ennetähtaegses lõpetamises. Paljud vedajad on (olnud) eksiarvamusel, et kui ei jõua maksta või auto on tehniliselt kõlbmatu, siis on lihtne auto tagastada liisingufirmale ja leping lõpetada. Lepingu sõlmimise õhinas ei pööra vedaja tähelepanu sellele, et liisinguleping on valdavalt ühekülgne. Tutvunud olen Hansa Liising Eesti ja Ühisliisingu lepingutega.
Autor: ÄP