Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik otsib Edelaraudteele alternatiive
Riigikogu otsusega kinnitati Edelaraudtee 2001. aasta dotatsiooniks 60 miljonit krooni. Tallinna?Pärnu ja Tallinna?Viljandi suundade kümne aasta dotatsiooni eesmärk on Jürgensoni sõnul soov tagada sealse infrastruktuuri säilimine ning areng.
Tallinna?Tartu ning Tallinna?Narva suundadel dotatsiooni ei kinnitatud ning seal ei tähenda reisirongiliikluse lõppemine ka infrastruktuuri amortiseerumist, kuna jätkub igal juhul rahvusvaheline reisijate- ja kaubavedu. Kui riik ei maksaks reisirongide käigushoidmiseks tehtavaid kulutusi kinni, kujuneks rongipileti hind tänasest keskmiselt viis korda kõrgemaks, ütles Jürgenson.
Kui Edelaraudtee suudab oma tegevust sedavõrd efektiivsemaks muuta, et opereerib riigieelarve raamidesse mahtuva dotatsiooniga, on teede- ja sideministeerium reisirongiliikluse jätkamise poolt, ütles Jürgenson täna Isamaaliidu koduleheküljel antud intervjuus.
Tema sõnul kulub bussiliinide dotatsiooniks täiendavalt 5 miljonit krooni, teede aastaringsele hooldele 1,76 miljonit krooni, kruusateede taastusremondile 2001. aastal ca 25 miljonit krooni. Tänavu seega kokku 31,76 miljonit krooni, mis on üle nelja korra vähem sellest, mida Edelaraudtee nõudis sellel aastal dotatsiooniks (138 miljonit krooni).