Valitsus arutab eelarve kärpimist

Jaanuari alguses läks tänu Mõõdukate vaikivale toetusele riigikogus läbi opositsiooni algatatud seadusmuudatus, mis seadustas toasoojale praegu kehtiva 5protsendilise käibemaksu veel viieks aastaks. Algselt pidi tänavu 1. juulist soojusenergiale kehtima hakkama 18-protsendiline käibemaks.

Hinnanguliselt lööb see seadusemuudatus tänavuse aasta riigieelarvesse 90 miljoni kroonise augu. Vähemalt osa koalitsioonipartneri käitumisest nördinud Isamaaliidu ja Reformierakonna poliitikuid soovib, et eelarve koostamiseks vajalikud kärped tuleksid Mõõdukatele kuuluvate põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi vahenditest.

Rahandusministeeriumi nõuniku Madis Mülleri sõnul pole negatiivne lisaeelarve veel sellises vormis, et saaks rääkida, kust ja kui palju kärbitakse. ?Ma ei näe praegu küll muud võimalust, kui et valitsus peab selle küsimuse arutlusse võtma,? lausus Müller.

Eile arutas toasooja käibemaksuga seonduvat ka koalitsiooninõukogu. Koalitsiooninõukogu ja Mõõdukate esimees Andres Tarand ütles, et kõigepealt tahavad koalitsiooni osapooled omavahel asjad selgeks saada. ?Puudub veenev selgus selles, millised toimetulekusaajad saavad pügada ja millised mitte,? lausus Tarand. Mõõdukad on seni toetanud 5protsendilist sooja käibemaksu põhjendusega, et see lööb valusalt vaesemaid inimesi.

Üks põhjus, miks Mõõdukad võivad meelt muuta, on ka see, et üks nende liidreid Toomas Hendrik Ilves on välisminister ja läbirääkimistele Euroopa Liiduga ei tule käibemaksuerisuste säilimine kasuks.

Tarand lisas, et valitsus ei peaks kiirustama negatiivse lisaeelarve esitamisega, vaid ootama koalitsioonisiseste kokkulepete sõlmimist.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi väitis, et tegelikult on kõik koalitsiooni osalised ühel meelel, et sooja tootmist ei tohi doteerida käibemaksu kaudu. ?Sel kombel jagatakse toetust sissetulekust hoolimata, ka riigikogu liikmed saavad seda,? selgitas Ligi.

Otsus soojusenergia käibemaksu suhtes tuleb langetada lähikuudel. Eile ei jõudnud koalitsiooninõukogu ka selgusele, kas võimalik kompromiss oleks 18protsendilise käibemaksu kehtestamise edasilükkamine 2002. aasta 1. jaanuariks.