Eesti unelmatehase jahil

Andres Kärssin 24. jaanuar 2001, 00:00

Praeguseks on Eesti rohkem kui 200 asukohakandidaadi hulgas jõudnud viimasesse ringi ehk 20 hulka, ütles majandusministeeriumi ametlik esindaja BMW-projektis, Saksamaal autonduse ja logistika vallas tegutsev Eesti päritolu ettevõtja Willi Martens.

Martens lisas, et Eesti tugevamateks konkurentideks BMW tehasele on hetkel Ungari, T?ehhi ja mõned Saksamaa piirkonnad.

Martensi sõnul sai ta sel nädalal rahandusminister Siim Kallaselt täiendavaid materjale Eesti poolt autokontsernile tehtud pakkumisele. ?Järgmisel nädalal annan nad BMW-le üle,? lisas ta.

Rahandusministri nõunik Madis Müller lausus, et Martens täpsustas ministeeriumis siinseid maksutingimusi ja seda, kas suurinvestorile on võimalik teha mingeid erandeid. ?Minister lausus, et seoses uue tulumaksuseadusega on siinne maksukeskkond niigi atraktiivne ning kui dividende välja ei võeta, on tulumaksumäär juba null,? kommenteeris nõunik kohtumist.

Mülleri sõnul oleks aga käibemaksu ja tolliformaalsuste soodsamaks muutmise võimaluseks tehase rajamine Muuga sadama vabatsooni piirkonda. ?Esialgu nägi Martens tehase võimaliku asupaigana Jürit,? märkis ta.

Tehase rajamise kriteeriumiteks on poliitiline stabiilsus regioonis, vähemalt 200 hektari suurune maa-ala, raudtee, maantee ja sadama lähedus, piisav kogus oskustööjõudu ning varustussüsteemi olemasolu. Investeeringu suuruseks kujuneks miljard Saksa marka ehk kaheksa miljardit krooni ning uus tehas annaks tööd 2500 inimesele.

Martensi hinnangul vastab Eesti näiteks võrreldes teiste Balti riikidega kõige rohkem BMW seatud tingimustele. Samuti on Eesti plussid Ungari ja T?ehhi ees sadama olemasolu ning lähedus ja sarnasus Skandinaaviamaadega, millel on erinevalt Ida-Euroopa riikidest positiivne, läbipaistvuse imago.

Kuigi Saksa ametiühingud ja metallitööstus protestivad BMW uue tehase rajamise vastu väljapoole Saksamaad, on Martensi sõnul enam kontserni hoiakut jälgides kindel, et tehast ei tehta Saksamaale.

?Kui BMW tuleb Eestisse, siis annab see võimaluse ka paljudele tarnijatele ja ettevõtjatele mitte ainult Tallinnas ja selle ümbruses, vaid ka Lõuna-Eestis,? märkis Martens. Tema sõnul valib BMW tehase asukoha maikuu keskpaigaks, ehitustööd algavad 2002. aastal ning tootma hakkab tehas 2004. aastal.

Tehase võimuseks on kavandatud 200 000 autot aastas. Esialgu toodetakse BMW 3-seeria mudelit, hiljem vahetatakse see välja 2-seeria mudeli vastu, mida praegu Saksamaal katsetatakse.

BMW kontserni pressiesindaja kinnitas eile küll Eesti kuulumist uue tehase asupaiga 20 kandidaadi hulka, kuid ei nimetanud teisi konkurente ning muud tehase rajamisega seonduvat.

Eestis BMW autosid müüva United Motorsi müügidirektor Toomas Pärna ütles, et nii palju kui tema on BMW kontserniga uue tehase küsimuses suhelnud, hinnatakse Eesti ?ansse suureks eelkõige geograafilise asendi pärast. Kuigi BMW oli varem huvitatud Lätis endise RAFi tehase ostust, on see mõte Pärna sõnul nüüd soikunud.

?Eestile oleks BMW tehas superõnnestumine,? tõdes Pärna. ?Lisaks suurinvesteeringule ja töökohtadele võiks see siia meelitada ka teisi investoreid.?

Kui Eestis on BMW tehase rajamisprojektiga seonduv asjaajamine jõudnud majandus- ja rahandusministri tasemele, siis t?ehhid üritavad tehast endale meelitada peaministri abil.

Saksa suurima päevalehe Süddeutsche Zeitung teatel on alates eilsest Bayeri liidumaal visiidil oleva T?ehhi peaminister Milos Zemani reisi pea eesmärk Saksa investeeringute meelitamine riiki, teiste hulgas ka BMWd.

T?ehhi pakub investoritele viieks aastaks maksuvabastust ning tollivaba tehnoloogiaimporti. Samuti on t?ehhid valmis pakkuma tehingut ? nad ostavad hävituslennukeid Euroopa relvastuskontsernilt EADS, kuid seda siis, kui lääne firmad omakorda T?ehhisse investeerivad, nagu näiteks BMW oma autotehasesse.

  • Bayerische Motoren Werke (BMW) Grupp tootis 1999. aastal 1,1 miljonit sõidukit, millest kolmveerand moodustasid BMWd. Lisaks toodab BMW Grupp Rovereid, MGsid ja Minisid ning mootorrattaid.
  • BMW-le kuuluvates tehastes töötab kokku 115 000 inimest, sellest ligikaudu 68 000 Saksamaal.
  • Grupi investeeringute maht 1999. aastal oli 2,2 miljardit eurot ehk 34 miljardit krooni.
  • Grupi käive küündis 1999. aastal 35 miljardi euro ehk 546 miljardi kroonini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing