Geenide tõlgendamine tõotab tulu

Väinu Rozental 24. jaanuar 2001, 00:00

?Geeniandmetel on väärtust vaid siis, kui suudad neid matemaatiliste ja statistiliste meetodite abil tõlgendada,? selgitab eelmise aasta septembris Tartus asutatud BioData tegevdirektor Andrus Kaldalu. ?Et olla maailmas üha suurema tempoga arenevas bioinformaatika vallas tipptegija, oli viimane aeg alustada esimeste projektidega ning inimeste koolitamisega.?

Kaldalu sõnul on bioinformaatika tööpõld nii lai, et seda jätkub esialgu kõigile. ?Bioinformaatika ammendab ennast alles siis, kui on selgeks tehtud, kuidas inimese viimane geen inimese elu mõjutab,? seletab Kaldalu ja lisab, et geene on kokku ligi 40 000.

Bioinformaatika uuringute lõppkliendiks on suured farmaatsiafirmad, kellele see informatsioon on oluliseks abiks ravimite väljatöötamisel. Spetsialistide hinnangul ulatub ravimite turg, mille loomisel hakatakse kasutama bioinformaatikat, sadadesse miljarditesse dollaritesse. Raha lõhna haistavad ka kommunikatsioonihiiud Motorola, Nokia, IBM ja teised, kes teevad samuti ettevalmistusi biotehnoloogia valdkonda sisenemiseks.

BioData on välja kasvanud geeniuuringuga tegelevast Tartu firmast OÜst Asper. Asperist saab esialgu ka BioData kõige suurem klient.

BioData loodab sellel aastal esimeste tulemustega turule tulla. Praegu on töös kaks projekti. ?Asperi algmaterjalile toetudes püüame aru saada ühe levinud geneetiliselt päritava haiguse tekkepõhjustest,? rääkis Kaldalu. ?Samuti aitame välja töötada bioinformaatika metoodikat mahuka Eesti geenivaramu projekti jaoks.?

Kaldalu andmeil ulatuvad BioData käivitamiskulud üle miljoni krooni, millest pool läheb koolitusele. Firma on juba saatnud kaks tudengit bioinformaatikat õppima Rootsi ja ühe Saksamaale.

BioDatas töötab praegu kuus inimest, teadusjuhina asus tööle Stockholmi teaduskeskustes töötanud Maido Remm. ?Meie projektides on nõus kaasa lööma ka mitmed välisspetsialistid,? lisab Kaldalu.

Eesti geenivaramu projekti esindaja USAs, Stanfordi ülikoolis vanemteadurina töötava Kalev Kase sõnul tunnevad tema Ameerika kolleegid väga suurt huvi selle vastu, kuidas oma oskusi Eesti geenivaramu projektis rakendada.

?Geenivaramu vajab parimat bioinformaatika alast oskusteavet maailmas,? leiab Kask. ?Eesti geeniprojekt on keeruline arvutusülesanne, mille kallal pusimiseks jätkub tööd piltlikult öeldes vähemalt viiele IBMile.? Kask on veendunud, et geenivaramu toob Eestisse tagasi ka meie enda teadustipud.

Kase kinnitusel on USA riskikapitalistid valmis geeniprojekti käivitudes tooma Eestisse sadu miljoneid kroone. ?Riskikapitalistideni on jõudnud arusaam, et asi on kuum,? põhjendab Kask. ?Tahaks väga loota, et ka Eesti riskikapitalistid on jõudnud sama arusaamani.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing