Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühisõnum levinuim mobiili lisateenus

    Äripäev küsis ettevõtjatelt ja juhtidelt, milliseid mobiiltelefoni funktsioone nad kasutavad ning millist lisavõimalust nad mobiiltelefoni juures vajaksid. Kõige rohkem kasutamist leiavad lühisõnumite saatmine, andmesideühendus, äratus ja kalender. Samuti palusime kirjeldada, mida võiks kaasaegne mobiiltelefon veel suuta pakkuda.
    Lisaks telefoniga rääkimisele kasutan mobiilil enamasti lühisõnumitega seotud teenuseid (e-kiri telefonile, faksi vastuvõtt, saldoteade, EMT info700 sõnumid jms). Lühisõnumeid saan ja saadan olenevalt olukorrast ja asukohast keskmiselt üks kuni kaks tükki päevas. Kui WAPi pidada andmesideks, siis olen ka kasutanud mobiili vahendusel dataühendust.
    Minu eelmises telefonis oli kalender, mida kasutasin mitmeid kordi päevas. Kuid hetkel kasutan kalendrita telefoni, mis ilmselt aga saabki põhjuseks, et mõne aja pärast uuesti telefoni vahetama hakkan.
    Taskutelefonilt ootan rohkem mälu, mis tähendab senisest mahukamat kalendrit, telefonimärkmikku ja aadressraamatut, paremat tekstisisestamise võimalust ja kokkuvõttes ka suuremat ekraani. Jaapanlaste Kyocera ja Rootsi Ericsson on teinud tublisid katsetusi selles suunas.
    Põhiliselt kasutan ma taskutelefoni selle lisafunktsioone silmas pidades SMSide vahetamiseks. Samas saadan ja saan lühisõnumeid väga ebaregulaarselt. Mõni päev mitu SMSi, teine kord ei ühtegi. Kuid mul on olemas ka teenus e-kiri mobiilile, mida sisuliselt kasutavad küll teised inimesed minule sel viisil e-posti saates. Haruharva juhtub, et mängin mobiiliga mõnd seal sisalduvat mängu.
    Andmesidet mobiilivõrgu vahendusel ei ole mul enda mobiili peal vaja läinud. Samas saadavad SL Õhtulehe ajakirjanikud materjale välismaalt arvutiga mobiili dataühenduse kaudu.
    Peale äratuse ma muid funktsioone telefonil eriti ei kasuta. Lühisõnumeid saadan ja saan paar korda päevas. Andmesidet mobiilivõrgu vahendusel olen kasutanud pihuarvuti ja sülearvuti puhul. Kuigi minu telefon sisaldab kalendrit, läheb mul seda vaja keskmiselt vaid korra kuus. Eelnimetatud lisafunktsioone kasutan ka välismaal viibides.
    Kõige rohkem tunnen mobiili juures puudust pihuarvuti funktsioonidest, Ericssoni uus R380s on siin hea näide tulevikutrendist.
    Oma mobiiltelefonil kasutan põhiliselt telefoniraamatut, SMSide saatmist, kella ja sellega seoses äratust. Siiski ei ole ma suur lühisõnumite saatja, neid koguneb keskmiselt umbes üks kahe päeva peale. Kalendrit ma telefonil ei kasuta, sest ootan endiselt pihuarvuti ja telefoni hübriidi ning kannan seetõttu hetkel kaasas kahte eri seadet ? pihuarvutit Jornada ja mobiiltelefoni.
    Mis puudutab ootusi tuleviku suhtes, siis vaatleks ma seda teemat natuke laiemalt. Ma ei tea, kas see (ei tahaks öelda tuleviku mobiiltelefon) on oma vormilt karp, tuutu, sulepea, kaelakee, sõrmus, käevõru, naha alla siirdatud kiip või hoopis midagi muud. Oma sisult võimaldab see aga teha kõike seda, mida praegu pakuvad mobiiltelefonid, arvutid, faksid, televisioon, raadio, internet, panga- ja muud kaardid. Pluss veel kõik see, mille peale me täna veel ei tule. Seda seadet saab kasutada igal pool, kasutamise vahendid (tänapäeva mõistes klaviatuur ja ekraan) kuvab seade õhku. Ka rääkimise ja kuulamise vahendid pole minu arvates tulevikus enam otseselt suu ja kõrvaga seotud.
    Kodus, tööl, transpordivahendites jne on nn dokkerid, mis võimaldavad ligipääsu mugavamatele kasutajaliidestele (ruumilise kujutise tekitamine, tippkvaliteediga heli, seadme kasutamine püsti ja pikali, st igas asendis, selles juhtimine nii häälega kui pilguga ja mõttega. Ühtlasi saab selle abil igipääsu piiramatule mälule, andmebaasidele ja teadmistele. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks mobiiltelefon (pluss televiisor, arvuti, raadio, pangakaart jne) kui selline tulevikus välja surema.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.