Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Metallivargaid võimatu taltsutada

Ervin Soon 24. jaanuar 2001, 00:00

Olles rohketest metallivargustest kannatuse katkemiseni viidud, võttis Jõhvi volikogu eelmise aasta oktoobris vastu põhiseadusega keelatud otsuse ? mitte väljastada enam nn metallijäätmeid kokku ostvatele firmadele tegevuslube. Selle tulemusel pidi väravale taba ette panema üks varastatud metalli kokkuostmisega vahele jäänud kokkuostukoht. Kuigi selles 15 000 elanikuga Ida-Viru linnas oli sel hetkel teada vaid kolm kokkuostupunkti, vähenes metallivarguste arv kuu ajaga umbes poole võrra. Linnaametnikud ja politseinikud leiavad, et efekt ei tulenenud üksnes ühe firma esinduse sulgemisest, vaid metalliga kaubitsejate hetkeehmatusest, mis mõne aja jooksul lahtub.

Ida-Viru politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari Herman Piirsalu sõnul kasutati muidki meetmeid: ?Läksime selleni, et viibisime kokkuostupunktides pidevalt kohal. Ilmselt ei juletud siis enam varastatud metalli tuua ning seetõttu ei olnud ka mõtet nii palju varastada.?

Jõhvi politseikomissari sõnul on metalliga tegelejad otsinud aina uusi võimalusi äri jätkamiseks. Jõhvi volikogu otsus lube enam mitte väljastada oli tingitud samuti asjaolust, et kui omavalitsus tühistas rikkumisi toime pannud kokkuostja tegevusloa, siis jätkas kiiresti uue loaga uus firma. ?Siis leiti selline võimalus, et metall osteti kokku kõrvalistesse kuuridesse, keldritesse või maamajadesse ning öösel tuli kaubik, mis viis selle maakonnast minema. Oma reidide käigus avastasime maakonna piiril niimoodi mitmeid vedajaid. Nüüd on aga autojuhid läinud kavalamaks, peites metalli autosse paremini ära,? kirjeldab Piirsalu.

Kuigi ühe suurima varguste tõttu kannataja Eesti Energia andmetel on vaid ligi 13 protsenti varalisest kahjust tekitatud Ida-Virumaal, on politseiameti statistika kohaselt registreeritud värvilise metalli vargusjuhtumite arv ja kahju Ida-Virumaal selgelt suurim kui mujal. Läinud aastal 45,8 miljoni kroonisest kogukahjust jääb Ida-Viru arvele ligi 10 miljonit krooni, võrdselt umbes 4 miljoni krooniga järgnevad Järva, Viljandi, Harjumaa ja Tallinn. Seejuures on Ida-Virus aga avastatud ligi 30 protsenti metallivargustest Tallinna 10 protsendi ja Harjumaa 5 protsendi vastu. Tallinnas koostati mullu kõigest kolm haldusõigusrikkumise protokolli kauplemisloata metalli kokkuostu eest.

Tallinna linna näitel pole ametnikel kindlat alust, kuidas metalliäri piirata. Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusameti peaspetsialisti Ester Simoni sõnul ei pruugi kokkuostjatel kauplemis- ega teenindusluba olla, sest tegu ei ole müügiga või teenuse pakkumisega lõpptarbijale. Samas kinnitavad mitme Tallinna linnaosavalitsuse ettevõtlusspetsialistid, et ka metalli kokkuostjatel peab olema kauplemisluba, nii nagu neid väljastatakse ka taara kokkuostjaile.

Ühe Tallinnas aasta tagasi kauplemisloaga tegevust alustanud metallikokkuostufirma juhataja on eelmisel nädalal metalli kokkuostu reegleid karmistanud seadusemuudatuse suhtes skeptiline: ?Kui meile on tulnud värvilist metalli pakkuma isikud, kellel ei ole esitada dokumenti, siis on nad edasi läinud mõnesse teise punkti, kus dokumenti ei nõuta. Olen kuulnud, et ainuüksi Koplis on selliseid punkte kümmekond. Tekib küsimus, et kui seni ei ole suudetud neid mitteametilikke kokkuostupunkte kontrollida, siis kuidas suudetakse tagada uue seaduse täitmist.?

Sama retoorilise küsimuse esitab ka enamiku metallijäätmete viimase Eesti peatuspaiga, ASi EMEX juhataja Ilmar Jõgi. Nii EMEX kui ka eelnimetatud ettevõte on vormistanud juba enne uut seadust ostu-müügiakte, mis nõuab metalli kokkuostjate isikuandmete ja dokumendinumbri fikseerimist.

EMEXi hinnangul on Tallinnas 20?30 kas ametlikku, pool- või mitteametlikku metallikokkuostupunkti. Linnaosa valitsustest kauplemislubade arvu küsides jääb nende arv tunduvalt väiksemaks: Tallinna peale kõigest neli.

Ühte väidetavalt elavamat metallikaubanduspiirkonda Koplit ja Pelgulinna haldava Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse andmeil on praegu kehtiv ainult üks kauplemisluba, üks luba sügisel tühistati. Taotlejaid on olnud rohkem, kuid linnavõimud leiavad, et ülejäänud ei täida kas tervisekaitse, töökeskkonna või avaliku korra nõudeid. Loa saamine eeldaks ka ostu-müügitehingute korrektset vormistamist, mida enamasti ei tehta.

Lasnamäe linnaosavalitsusel on andmed kahe metallijäätmete kogumisega tegeleva firma kohta: üks neist on EMEX ja teine sellega külgnev firma. Samas tuli üks viimaseid vargusuudiseid Lasnamäelt, kus viidi minema 40 soojatrassikaevude raudluuki, mille tulemusel pidi päästeteenistus käima kaevu kukkunud koera välja toomas. Linnaosa abivanema Toivo Moorasti andmeil maksab üks uus luuk tehases 900 krooni, vanarauana saadakse sama raha tonnise koguse eest.

Nõmme linnaosavalitsus andis kuu aega tagasi välja ainukese metalli kokkuostuga tegelemise loa. Linnaosa ettevõtluse peaspetsialisti Kaja Hintsi sõnul on teada veel üks kokkuostupunkt, millele aga tegevusluba antud pole. ?Oleme trahvinud seda kokkuostjat üsna tihti kauplemisloa puudumise ja halva heakorra eest. Kauplemisluba me talle ei väljasta, sest punkt asub barakis ehk elamispinnal,? ütleb Hints. Tema sõnul saab mõlema eksimuse eest kokku teha korraga kaks kümne päeva minimaalpalga suurust trahvi (praegu 2×530 krooni). Ettevõtja olevat trahvid kõik kenasti ära maksnud.

Nii see punkt kui ka tegevusloa saanud kokkuostupunkt ? ning ilmselt veel paljud teisedki nurgatagused kokkuostukohad ? on võrdlemisi ühte nägu: räämas ümbrusega pisikeses soojakus istub karmi näoga turske noormees, kes võõrast umbusklikult hoolega piidleb, enne kui ostu-müügi tingimusi valgustab. Selgub, et metalli tooja dokumenti nõutakse kuidas kunagi, näiteks kuni viie kilo värvilise metalli ? aga sellised toodavad kogused tihti ka on ? äraandmiseks pole mingisugust paberit vaja. Ühe sellise firma juhtkonna liige vastab telefonitsi: ?Dokument on soovitatav? ee? see tähendab kohustuslik, mõistagi.?

Samas ei valmista kokkuostjaile probleeme ka dokumentide kordaajamine. Kui EMEXil on monopoli ajast säilinud toojate andmeid kajastav lepingute süsteem, siis see eeldab, et mitte kõige puhtamalt tegutsevad vahendajad toovad metalli EMEXisse ilma, et keegi suudaks kraami päritolu kontrollida. Sama kinnitab ka Tallinna politseiprefektuur, mööndes, et ainult eritunnustega metallesemete puhul on võimalik tuvastada nende hankimist varguse teel.

EMEX tunneb murelikku huvi ka skeemi suhtes, et metalli kokkuostuga tegelevad firmad ostavad kauba toojatelt kallimalt kui EMEXile edasi müüvad. ?See on võimalik, jättes tasumata käibemaksu, mille eest põgenemiseks lastakse firmad pankrotti,? teab juhataja Ilmar Jõgi.

Võimalusi hangeldamiseks seega on. Enne kui põhimõtteliselt samu asju hakkab nõudma läinud nädalal riigikogus vastuhäälteta vastu võetud jäätmeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, on näiteks Jõhvi hakanud nõudma metalli ostu-müügiakti vormistamist kolmes eksemplaris ja toojalt isikut tõendava dokumendi esitamist. Paraku nähtub politseinik Herman Piirsalu jutust eelpool, et vaatamata sellele leiavad vargad ja varastatud kraami ostjad uusi võimalusi tegevuse jätkamiseks.

Ilmar Jõgi hinnangul võib aga Eestis veel õige pika aja jooksul koguda värvilise metalli jäätmeid 10 000?15 000 tonni aastas, ?ilma et peaks koera eest alumiiniumkaussi ära tõmbama?.

Lasnamäe prügikaste käib teiste hulgas sorteerimas Valja, kellel suur kotiga käru kaasas. Pensionieelikuna näiv Valja jutustab oma elulugu: töötas 30 aastat kokana, neist kümme luksusrestoranis Gloria. Nüüd aga on juba üheksandat aastat algul mainitud töö peal. ?Soola-leiva ikka välja teenin,? ütleb Valja, kes enda sõnul korjab ühe päeva jooksul kokku 70 alumiiniumplekist joogipurki, mille eest kokkuostus makstakse 20 senti tükist. Plastikpudeli eest antakse 10 senti. Valja tunnistab, et Lasnamäel on mitu sama ametit pidavat konkurenti käsipidi kokku läinud, sest territooriumi ei saa täpselt piiritleda. ?Aga kunagi Pääsküla prügimäel käies anti päris keretäis kohe.?

Rahvas teab rääkida, et Tallinna Pääsküla prügimäel on viimasel ajal ?geolooge? vähemakski jäänud, sest linna prügikastidest käib mitu vahetust juba üle.

Politseinike andmetel on ka enamik metallivargaid kas mõnuainesõltlased, töötud või lihtsalt ühiskonna heidikud.

Suuremate metallivarguste kõrval, mille hulka kuuluvad elektriliinide ja liiklusmärkide varastamine, vahetatakse kokkuostupunktides rahaks ka aianduskooperatiividest ja suvilatest varastatud veepaake, aiavõrke, välivoodeid ja kasvuhoonekarkasse. Surnuaedadest on kadunud ka ristid ning majahoovidest koerakausid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing