Euroopa Liit sekkub Iiri majanduspoliitikasse

Iirimaa näitab Euroopa majandus- ja rahaliidu paradoksi: riigi majanduskasv ületab kümmet protsenti, aga kuna ta rahaliidu liikmena on loovutanud intresside ja valuutakursi määramise Euroopa keskpangale, siis puuduvad tema keskpangal vahendid majanduskasvu pidurdamiseks ja sellega kaasneva inflatsiooni ohjeldamiseks. Midagi ei saa teha ka Euroopa keskpank, sest tema peab oma intressipoliitikas arvestama rahaliidu enamiku riikide umbes kolmeprotsendilise majanduskasvuga. Nii seisabki 3,5 miljoni elanikuga Iirimaa 350 miljoni ELi serval ja on hädas oma liiga hästi mineva majandusega, mille konjunktuur ülejäänud Euroopa omaga ei kattu.

Rahaliitu astudes kohustus Iirimaa täitma ELi ühise majanduspoliitika suuniseid ning stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi. Nii Euroopa Komisjon, ELi rahandusministrid kui ka Iirimaa keskpanga president Maurice O?Connell on eelmisest aastast peale peaminister Bertie Ahernilt nõudnud, et ta karmistaks fiskaalpoliitikat kas maksude suurendamise või avaliku sektori kulude kärpimise teel. Ahern, kes tahab sel aastal korraldada üldvalimisi, on läinud just vastupidist teed ja otsustanud eelarves kulusid oluliselt suurendada ja makse alandada.

Et Euroopa Liit näeb selles tõsist inflatsiooniohtu ja ühise majanduspoliitika suuniste rikkumist, astus Euroopa Komisjon eile pretsedenditu sammu, kui EK majandusvolinik Pedro Solbes pani komisjonis arutusele dokumendi Iirimaa majanduse kohta, kus väga kriitiliselt arvustatakse eelarve maksukärpeid ja rõhutatakse, et Iirimaa peab ühistes huvides kinni pidama ELi majanduspoliitika suunistest. Komisjonil ei ole volitusi Iirimaa suhtes sanktsioone rakendada, kuid ta saab esitada ELi lepingu 99. paragrahvi alusel ?ametliku soovituse?, mis nõuab ELi rahandusministrite kinnitust.

Iirimaa rahandusminister Charlie McCreevy on avalikult kritiseerinud komisjoni seisukohta, väites, et kriitikud on Iirimaa majandusedu peale lihtsalt kadedad.

Läinudneljapäevasel rahandusministrite kohtumisel kaitses McCreevy väga aktiivselt riigi majanduspoliitikat, tuletades meelde, et Iirimaal on teiste eurotsooni riikidega võrreldes suurim eelarveülejääk ja väikseim riigivõlg SKTs mõõdetuna, mis tähendab, et stabiilsuspakti nõuded on täidetud. Viidanud 4,7protsendilisele detsembriinflatsioonile, ennustas ta selle aasta inflatsiooni jäämist alla 4,5%, mida soodustavad kallinev euro ja odavnev nafta.

Mullu novembris tõusis Iiri inflatsioon poolsajandi kõrgeimale, 7% tasemele, mis kolmekordselt ületab ELi oma. Mõnevõrra kergenduseks langes see detsembris 4,6 protsendile, kuid muu Euroopaga võrreldes on see ikkagi ülikõrge. Probleem on veel selles, et kuna senine palgatõus on jäänud inflatsioonile alla, on ametiühingud hakanud järjest aktiivsemalt nõudma palga tõstmisel sellega arvestamist, taotledes tuleval aastal palgatõusuks 7,5%. Mõistagi annaks see inflatsioonile uut hoogu.

Iirimaa on sajandeid olnud Briti saarte vaeseim osa, kuid tänu viimase aja majandusbuumile ületab ta Suurbritanniat nii keskmise elatustaseme, majanduskasvu tempo kui ka väiksema töötuse poolest. Eks näita paranenud elatustaset seegi, et 79% iirlastest elab oma majas, USAs on vastav protsent 68. Suure nõudluse tõttu on kinnisvarahinnad tõusnud Iirimaal 25% aastas.

Iirimaa majandusedule on pannud aluse soodne maksupoliitika, tänu millele on USA suured infotehnoloogia- ja ravimifirmad loonud seal rohkesti tootmisettevõtteid, mis ekspordivad oma tooteid nii Euroopasse kui ka Ühendriikidesse.

Iirimaa keskpank prognoosib, et euro järsk tugevnemine või USA majanduskasvu vaibumine võivad riigis tegutsevatele USA firmadele raskusi tekitada. Ka Iiri üks hinnatumaid analüütikuid Robbie Kelleher keskpangast ennustab erinevalt paljudest kolleegidest samal põhjusel Dublini börsile tänavu mõõdukat, 18protsendilist tõusu.