Tanklate sõda kurnab suuri ja tapab väikseid

Sulev Oll 25. jaanuar 2001, 00:00

Autoomaniku nägu on viimastel päevadel pidevalt naerul. Ajakirjandus hirmutab kütuse maailmaturuhinna tõusuga, Eesti kütusemüüjad oleks aga nagu mõistuse kaotanud, lastes üksteise võidu hinda allapoole. Bensiini 95 võis eile Tallinnas osta juba 9 krooniga ? ja seda mitte sugugi nurga taga ja kanistrisse.

Jutud kroonist, bensiinimüüjate loomulikust marginaalist, oleks nagu unustatud. Kroonist on saanud pool krooni. Järelikult lastakse Eesti kütuseturul verd. ?Me poleks jaehinda alandanud, kui seda poleks tinginud siinse turu olukord,? kinnitas Shelli jaemüügijuht Riina Aamisepp.

Vihast konkurentsi tunnistavad kõik tugevamad tegijad. Vaid viimaste aastate lipulaev Statoil väitis oma juhi Epp Kiviaia sõnade läbi, et neil võimaldab hinda alandada eelkõige soodne sisseostuhind.

Hinnalangetamise peasüüdlase nime ei taha keegi öelda. Pigem nenditakse, et kõik käivad salamisi teiste hindu piilumas ja selle põhjal oma otsuseid tegemas. Mingisugusest kokkuleppest firmade vahel ei taha turuliidrid kuuldagi. ?Jutt kokkulepetest on absurd,? kinnitas Lukoil Tanklad ASi juhatuse liige Vaido Virro. ?Konkurents kütuseturul on väga tugev.?

Konkurentsitulle valas viimati kütust Neste, kes müüb nüüd autokütust vaid automaattanklatest. See tähendab, et liiter tuleb tarbijale keskmisel 25 senti odavam kui konkurentidel, kellel kütusemüüja üle leti kliendile naeratab. 25 krooni kokkuhoidu 100 liitri pealt pole justkui palju, aga kokkuhoidja loeb igat senti.

Arvestades Uno X automaattanklate läbilööki paar aastat tagasi tundub Eesti kütuseturu ühe liidri Neste strateegia õige. Kiire tegutsemine võib tulu tuua seda enam, et mitu aastat liidrina püsinud Statoil lõikas hiljuti läbi alles esimese automaattankla lindi, kolmas suur, Shell, aga pole automaattanklate teele asunudki.

Asjatundjad väidavad, et rünnak automaattanklatega toob sellel aastal Nestele edu ja edukad on ka teised automaattanklad, edaspidi peaks aga piirid paika jääma. ?Need, kes natukenegi hindavad sooja ruumi ja klienditeenindaja naeratavat nägu, pöörduvad mehitatud tanklatesse tagasi,? ennustas Vaido Virro. Ka oleneb võitluse tulemus paljuski kaardiklientidest ehk sellest, kui palju üks või teine kütusefirma püsiklientidele allahindlust on nõus tegema.

Selge on aga, et kaua klientide praegune hinnapidu kesta ei saa ja hinnagraafiku longu jäänud ots keerab taas tõusutrendile, seda enam, et madalama hinnaga ostetud kütusevaru hakkab otsa saama. Seda, et hinnalangus lõpeb, uskusid ka Riina Aamisepp Shellist ja Eesti Õliliidu nõunik Kaljo Aamer. Enne seda võtab vähemalt Neste veel viimast, lubades nädalavahetuseks kütuse hinda veelgi alla lasta.

Samas ei lõpeta vaherahu ehk uue piiri tõmbamine mehitatud ja automaatjaamade vahelist kütusesõda. Vaido Virro näeb võimalust, et juba teisel poolaastal asuvad esimesed 6?7 suuremat tegijat uuesti võitlusse ja sellega suruvad turult välja tanklad, mis kuuluvad väikeomanikele. ?Leedus on sarnane asi juba toimunud,? kinnitas Virro.

Väiksemate väljasurumine on peaaegu ainus võimalus turuosa suurendamiseks ja tanklate arvu kasvatamiseks, sest põhijoontes on Eesti tanklaturg juba välja kujunenud.

Suurtegijate turuosa kõrval võib sõda muuta ka nende paremusjärjestust. Nii ohustab Neste Statoili liidrikohta Eesti turul, jättes Shelli vähemalt ajutiselt endast maha. Kas ja millal Neste Statoili kannale astub, pole võimalik täpselt kindlaks teha. Ülevaade kütuseturust põhineb võrgu suurusel ja tanklate asukohal rajanevatel arvutustel ning asjaosaliste vastukäivatel ütlustel.

Vaido Virro pakkus välja järgmise pingerea aasta 2000 lõpus: Statoil 20 protsenti, Neste 17, Shell 14, Uno X 9, Lukoil-Oilstop 9, Alexela 5, NB Tanklad 3, Olerex 2. Teised turuosalised piirdusid vaid enda kohta öeldud numbrite või abstraktse paremusrea esitamisega.

Põhjuseid, miks tohutu käibega kütuseturu jaotus vaid oletustel põhineb, on kaks. Esiteks hoiavad kõik müüjad oma numbreid saladuses, teiseks raskendab statistika tegemist salakütuse suur osakaal Eesti turul. ?Eelmisel aastal vähenes bensiini tarbimine statistika järgi poole võrra, see aga ei saa tõsi olla,? väitis Neste jaemüügijuht Artur Praun. ?Kui hinnad liikusid maailmaturul üles, siis salakütuse sissevedu lihtsalt suurenes,? väitis Praun.

Nüüdseks on esimene salakütuse liik, aktsiisimaksuta Eestisse toodud komponentidest segatud kütus, mõju kaotanud, millele viitab ka krooniste või veelgi suuremate kütuseliitri hinnaerinevuste kadumine. Teine liik, ehtne salakütus, võib aga eri hinnangutel moodustada Eesti turust veerandi või rohkemgi.

Kes ja kus seda müüb, ei nõustu turuosalised isegi ajaleheväliselt ütlema. Ka hind ei juhata kätte tanklat, mille all salakütus peidus on. ?Seda saaks vaadata aga riigile makstud maksude järgi,? tegi Artur Praun etteheite riigile, kes salakütusel üle piiri voolata laseb ja nii ebavõrdset konkurentsi võimaldab. ?Bensiinide puhul on salakütuse hinnaeelis 3.50,? kinnitas Praun. ?See teeb salakütuse vedajatele piisavalt atraktiivseks.?

Salakütuse peale näitavad näpuga ka teised kütusemüüjad, eriti siis, kui jutt tuleb kütuse halvast kvaliteedist. ?Kui salakütust poleks, võiks kõikidest tanklatest osta tagatud kvaliteediga kütust,? kinnitas Praun.

Samas tunnistasid kütusemüüjad, et salakütuse kehvem kvaliteet pole reegel, nagu ei pea kehvem olema ka ida suunalt imporditud kütuse tase.

Vaido Virro kinnitusel impordivad ida poolt pärit kütust nii Lukoil kui ka paljud teised müüjad. ?Ka Soomes asuvasse Porvoo tehasesse tuuakse tooraine Venemaalt,? ütles Virro. ?Ka Statoilil on Riia mahutitest kütust odavam tuua kui Norrast.?

Kütuse importimine lääne poolt tähendaks eelkõige seda, et Eestisse tuleksid keskkonnasõbralikumad ja seetõttu ka veidi kallimad kütused. Et nende järgi pole praegu veel nõudlust, kinnitab kas või see, et Neste ei pakkunud juba enne automaatjaamadele üleminekut oma tanklates 95E nime all müüdud keskkonnasõbalikku kütust.

Intervjuu Alexela Oili peadirektori Heiti Häälega

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:04
    Otsi:

    Ava täpsem otsing