Tulumaks väheneb enne 2004. a

?Üksikisiku tulumaksu langetamine 20 protsendini on Reformierakonna selge eesmärk,? ütles Reformierakonna esimees Siim Kallas. ?Ei tasu unustada, et ka meie ettevõtte tulumaksu kaotamine võttis aega neli aastat. See uus ettepanek on samas mastaabis ettevõtte tulumaksu kaotamisega.?

Rahandusministrina keeldus Kallas täpset tulumaksu alandamise tähtaega kommenteerimast.

Detsembris teatas Kallas Äripäeva korraldatud Eduka Arengu Foorumil, et maksualandamist enam ette näha ei ole. Varsti pärast seda teatas aga erakond, et võtab eesmärgiks üksikisiku tulumaksu vähendamise 6% võrra.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Kalle Jürgensonile idee meeldis: ?Heas mõttes intrigeeriv,? ütles Jürgenson.

Suureks probleemiks peab Jürgenson asjaolu, et 56% üksikisiku tulumaksust laekub omavalitsuste eelarvetesse, seega tähendaks maksualandus miljard krooni puudujääki. Siiski pidas Jürgenson võimalikuks riigi- ja omavalitsustele laekuva proportsiooni muutmist omavalitsuste kasuks.

?Kahtlemata on Eestis kui väikeses riigi maksukoormus suheliselt kõrge, kuid me ei näe võimalust maksude alandamiseks,? ütles Mõõdukate fraktsiooni liige Rein Järvelill. Samal ajal taotlevad Mõõdukad riigikogus toasooja käibemaksu 5%-le jätmist.

Politoloog Rein Toomla peab Reformierakonna seisukohta alandada üksikisiku tulumaksu kavalaks käiguks. ?Keegi ei riski öelda, et maksude alandamine on paha,? lisas Toomla.

Sotsioloog Juhan Kivirähu hinnangul püüab Reformierakond ettepanekuga tugevdada end põhivalijaskonnas ja kinnitada, et nad pole liberaalsetest ideaalidest loobunud. Samas ei lähe Kivirähu sõnul riigi maksutulude vähendamise mõttega sugugi kokku hiljuti avaliku arvamuse uuringutest selgunud soov tugevama riigi järele.

Ohus olevaks peab sotsioloog Isamaaliidu populaarsust, sest nende rolliks kipub jääma Reformierakonna ja Mõõdukate vastandlike taotluste tasakaalustamine. ?Ehkki sisult tänuväärne, pole kompromissimeistri roll Eesti Vabariigis veel kellelegi kuulsust toonud,? ütles Kivirähk.

Rahvaliidu fraktsiooni liikme Janno Reiljani sõnul pole üksikisiku tulumaksu alandamiseks reaalset põhjendust. Üksikisiku tulumaksu alandamine halvendaks tema hinnangul ühiskonna struktuuri, mida riik just peaks tasakaalus hoidma. ?Võib-olla alandaks käibemaksu või muid makse sotsiaalselt tundlikele kaupadele,? pakkus Reiljan. Tema arvates tuleks alustada riigi rahaküsimustes kulude poolelt, tuues võimalikud allikad, kus raha üle on, ning siis esitada kava, kust tulusid kärpida.