Haige ja tulumaks

26. jaanuar 2001, 00:00

Kui Keskfraktsioon andis riigikogule arutamiseks eelnõu üksikisiku tulumaksu vähendamisest selle raha ulatuses, mis ta on kulutanud arstiabile ja terviseuuringutele, peeti silmas, et kui kohustuslik ravikindlustus ei suuda kõigile abi anda, võiks omast taskust makstud ravimisele soodustusi anda. Eeskujuks on hariduskulude vabastamine tulumaksuga maksustamisest.

Pea igaüks hakkab mõistma, et nüüdisaegne arstiabi on päratu kallis ning Eesti ravikindlustussüsteem kipub kindlustatu huve reetma. Aastalõpu tava on raviraha lõppemine. Raviasutused kurdavad: haigekassa ja sotsiaalministeerium dikteerivad arstitöö ostmisel hindu, mis ei kata kulutusi. Õed ähvardavad streigiga, mis vaevalt nii leebe tuleb kui eelmine.

Kriis on käes. Selle asemel, et otsida väljapääsu, otsitakse süüdlasi. Haigekassa juht ja sotsiaalminister ründavad arste: ravitakse liialt paljusid liiga palju. Statistika ütleb: 1997?1999 langes töövõimetuspäevade arv 23 võrra! See võib rääkida tööhõive vähenemisest, arstiabi kättesaadavuse halvenemisest, töötajate hirmust töökohakaotuse ees ja ka arstiabi efektiivsuse tõusust, kuid igal juhul mitte liigsest ravimisest.

Viimaste aastate arengud arstiabikorralduses osutavad tendentsile, et häda küll tuleb, aga abi võib jääda kauaks ootama. Erilist usku ei tekita vastutajate kinnitused, et keegi ei jää kusagil abist ilma. Tänavu peaks ravikindlustusraha laekuma üle 820 mln krooni enam kui 1999 ja 300 mln enam kui mullu. Kui uskuda haigekassa eelarvekava, planeeritakse raviks tänavu vaid 55 mln mullusest enam, s.h on taastusravi 40 mln, seega edasiminek vaid 10 mln. Kui haigekassa nõukogu nõustub juhatuse ettepanekuga 5 kassatagavara moodustamiseks, väheneb raviraha ligi 180 mln võrra!

Muidugi võib osa defitsiidist katta jätkates valitsuse tervishoiuarengu programmi, mis näeb ette Hiiumaa, Rapla, Jõgeva, Põlva ja Valga haigla tegevuse lõpetamise. Kui nendega ei sõlmita ravikindlustuslepinguid, saaks näilise efekti ?kokkuhoid oma 80?85 mln. Aga see on just summa, mida vajab loodav haigekassa omakulude katteks.

Haigused ja haiged aga ei kao nagu raha. Neile pakub valitsus ja haigekassa juht ravijärjekordi ja tasulist arstiabi. Kümnendik eestimaalastest suudaks oma ravikulud kinni maksta, ülejäänud aga mitte ning nemad jäävad ootele. Läheb käiku defitsiidimaailmast tuntud võte ? tuleb mõjutada järjekorrapidajat. Olgu see haigekassa, peaarst, raviarst või kes tahes. Nii hakkab keerlema veel üks korruptsiooniring, mis röövib nii rikast kui vaest ja mis tegelikult parasiteerib ühiselt makstud maksudel.

Riigimehed ei tohi pigistada silmi kinni tõiga ees, et ravijärjekordade kujundamisega kaasneb paratamatult uut laadi rahaliste suhete areng patsiendi ja arsti vahel. Kummalegi ei tohiks neid suhteid pahaks panna ? ühel on häda, mis teda kaevu ajab, teisel aga oskused, mida müüa tahetakse.

Kui võimalused ja vajadus arstiabiks on olemas, aga pole raha, tuleb juurde hankida raha, mitte ahistada patsienti ravivõimaluste piiramisega. Tähendab ju haigusleht tõbisele lisaks valule ja vaevale ka sissetuleku vähenemist vähemalt viiendiku võrra.

Ometi kukutas kolmikliit Keskerakonna ettepaneku läbi, astudes sellega sammu nii rikaste kui vaeste vastu. Maksusoodustuse põhiline kriitik Jürgen Ligi oli mures, et soodustust jagub enam rikastele. Jumal sellega, rikast ei saa ju kaks korda ravida ? ravitud rikka ravikoht ja -raha jääks ju avatuks vaesemale.

Ka vaesemale kodanikule annaks seaduseparandus teatud hüvise. On ikka vahe küll, kas maksad hambaparandamisest 1000 või 740 kr. Juba täna on enamikule elanikest hambaravi tasuline. Tasuliste arstiabiteenuste arv hakkab aina suurenema ja haigekassast kaetavate ravivõtete loetelu lüheneb. Lühenema ta peab, kui haigekassa eelarves ravisummad ei suurene või suurenemine ei korva inflatsiooni.

Koalitsiooni esindajad olid mures, et maksusoodustus toob kaasa arstiabi hinnatõusu. Miks? Iga asi leiab lõpuks õige hinna, kuid kena oleks, kui riik selle kujunemisest ka midagi teaks ja vajadusel üritaks reegleid seada. Vabastades kodaniku teatud osast tulumaksust peab sama, patsiendilt saadud raha ulatuses oma tulusid deklareerima arst. Praegu hakkab tegutsema üha enam eraarste ja on ülim aeg rahaliikumise regulatsiooniks. Ja kas ongi nii väga vaja tõmmata joont eraarsti ja kroonuarsti vahele, peaasi, et ta tark ja asjalik oleks.

Ligi oletas kohest pettustelainet: riigilt püütakse petta välja tulumaksuraha arstiabi eest, mida pole saadud. Nii rikutud hingeeluga ka ei maksa olla. Pealegi pole meil nii rumalad arstid, et näitaksid vabatahtlikult oma tulu suuremana, nende taskust ju patsiendile tagasiminev raha tulebki.

Kas raha ringlus sel kujul end tasub? Ju ikka, vähemalt lõpevad patsientide süüdistused arstide vastu ning arstide halamine väiksest palgast võib osutuda mõnigi kord alusetuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing