Kraft sõdib vastu Kallase plaanile

Kaivo Kopli 26. jaanuar 2001, 00:00

Kuigi enamikus riikides on ühtne finantsjärelevalve sõltumatu valitsusasutus, eelistab Eesti Pank näha siinset loomisel olevat finantsinspektsiooni keskpanga alluvuses. ?Eesti Pank peab riiklikust seisukohast otstarbekaks luua ühtne finantsjärelevalve Eesti Panga juures asuva ja oma seaduse alusel tegutseva iseseisva asutusena,? ütles keskpanga president Vahur Kraft.

Kolmapäeval riigikogus esimesel lugemisel olnud finantsinspektsiooni seaduse eelnõu järgi luuakse panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni asemel ühtne finantsjärelevalveasutus, mis on küll oma tegevuses sõltumatu, kuid kuulub rahandusministeeriumi valitsusalasse.

?Kui rääkida ikkagi asutustest, mida kontrollida tuleb, siis lisaks kuuele tegutsevale pangale on meil 14 kindlustusseltsi, 22 väärtpaberituruosalist, tulevad pensionifondid, need kõik on väljaspool otseselt pangajärelevalve spetsiifikat,? märkis Kallas.

Ta lisas, et kõik pangakriisid on lõpuks ikkagi olnud valitsuse ja parlamendi lahendada ning valitsuse ülesandeks jääb tulevikus ka näiteks pensionifondide toimimise tagamine. ?Seetõttu oleks üsna loomulik, kui see inspektsioon oleks orgaaniliselt seotud tegelikult nendega, kes seda asja lõpus lahendavad,? ütles Kallas.

Enamikus riikides on ühtne finantsinspektsioon siiski iseseisev valitsusasutus. ?Finantsjärelevalve struktuuri ja korralduse koha pealt ei ole maailmas kujunenud välja üldtunnustatud lõplikku seisukohta,? tunnistas rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja asetäitja Lelo Liive. ?Võttes aga aluseks maailma kogemuse, tegutseb enamikus riikides ühtne finantsjärelevalve iseseisva valitsusasutusena,? lisas Liive, tuues näiteks Ungari, Taani, Norra, Rootsi, Islandi, Jaapani, Malta.

Teistest Põhjamaadest erinevalt on Soome finantsinspektsioon keskpanga juures, kuid teostab järelevalvet vaid väärtpaberi- ja pangandusturu üle.

Mujal maailmas on ühtne finantsinspektsioon keskpanga alluvuses vaid kolmes riigis.

?Meile teadaolevalt asuvad ainukesed kõigi kolme tegevusvaldkonna üle järelevalvet teostavat asutust keskpanga koosseisus vaid Singapuris, Antillidel ja Uruguays. Inglismaal on asutatud iseseisev institutsioon, aktsiaselts, kes on aruandekohustuslane rahandusministeeriumi ja parlamendi ees. Uus Lätis 2001. aasta suvel käivituv asutus on parlamendi juures,? tõi Liive näiteid.

Eesti puhul näeb aga Kraft finantsinspektsiooni loomises valitsusasutusena vähemalt viit tõsist ohtu. Esiteks võib langeda järelevalve rahvusvaheliselt tunnustatud kõrge tase. Teiseks moodustab pangandussektor kogu Eesti finantssektorist üle 90, liisinguettevõtteid ja muid finantsasutusi kaasates on Eesti Panga järelevalve all koguni 98 finantssektorist ning keskpank peab selle stabiilsuse tagamisega niikuinii edaspidigi tegelema.

Kolmandaks on vaja tagada järelevalve pidevus, neljandaks oleks inspektsiooni loomine keskpanga alluvuses säästlikum ning viiendaks on aega jäänud vähe ? 11 kuud ? ning selle ajaga ei suudeta efektiivselt suuri ümberkorraldusi teha.

?Ühendamisprotsessi läbikukkumisel või järelevalve kvaliteedi langemisel ebaõnnestunud ühendamisprotsessi tagajärjel võib olla Eesti riigi jaoks soovimatuid järelmeid ja nende hind kahtlemata maksumaksjale võib osutuda ängistavalt kõrgeks,? rõhutas Kraft riigikogulaste ees.

?Me ei lähe mingisugusele elu ja surma peale võitlusele institutsionaalse alluvuse küsimuses,? ütles Kallas. Tema sõnul soovib valitsus küll inspektsiooni oma alluvusse, kuid lepib ka riigikogu teistsuguse otsusega. Parandusettepanekuid finantsinspektsiooni seadusesse saavad parlamendisaadikud esitada 7. veebruarini.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing