Teisipäev 28. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Plaanitav tolliseadustik soosib Eesti kaupu

Inge Rumessen 26. jaanuar 2001, 00:00

?Tolliseadustiku eelnõus tegime sisulist tööd eelkõige sissetuleva kaubaga,? ütles Marek Uusküla rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnast. ?Kuna ekspordi tulem ilmneb alles väljaspool Eestit, siis sellega ei ole vaja nii palju vaeva näha ega seda reguleerida.?

Tolliseadustiku eelnõu olulisim muudatus praegusega võrreldes on üle tollipiiri toimetatavate kaupade liigitamine sõltuvalt nende tollistaatusest kas Eesti kaupadeks või mitte-Eesti kaupadeks. Vastavalt sellele kehtestataks ka maksud. Täna seda vahet veel ei tehta.

Kaupade tollistaatus ja nende päritolu on aga kaks erinevat asja.

Paljusid kaupu ei saa aga eristada Eesti päritolu või mitte-Eesti päritolu kaupadeks, kui näiteks siin valminud toote tooraine on imporditud. Sellisel juhul on võimalik rakendada ka nii-öelda segavarianti, mille puhul otsustatakse päritolu üle protsentide järgi.

?Kui näiteks kanga tootmisel tuuakse puuvill sisse aga siin lisataks veel kunstkiudu ning tootja soovib valminud kaupa eksportida, peab arvutama, kui suure osa moodustab imporditud tooraine,? selgitas Uusküla üht võimalikku lahendust. ?Kui impordi osa on suurem, määratletakse ta mittesooduspäritoluks. Protsendi arvutamine on muidugi üks omaette keemia.?

Kui kaup on määratletakse sooduspäritolu alla, saab see tollimaksusoodustuse või hoopis vabastuse. ?Teine võimalus on siis mittesooduspäritolu, mis küll maksesoodustust ei anna, kuid kaup saab vastava sertifikaadi, mis välisturule minnes tõestab selle päritolu,? rääkis Uusküla. Kolmas võimalus on aga vabaturg, kus mingit sertifikaati vaja pole.

?Uus termin seaduseelnõus on veel ka tagasitoodud kaup,? märkis Uusküla. ?Näiteks kui pilt viiakse näitusele, on see käsitatav ekspordina ning muutub välisriigis meie jaoks kohe mitte-Eesti kaubaks. Tagasitoomisel on see praegu määratletud kui ajutine väljavedu taassisseveo kohustusega muutusteta kujul.? Kuid uue tolliseadustiku kohaselt hakatakse seda käsitlema tagasitoodud kaubana.

Tolliseadustik võimaldaks seaduse jõustumisel ka sisseveetavast kaubast vabaneda tollijärelvalve all, kui kauba tarnija seda soovib.

Praegu veel kehtiva seaduse kohaselt võib kauba tolli otsusega vaid siis hävitada, kui see on erikonfiskeeritud või peremeheta kaubaks tunnistatud.

Marek Uusküla sõnul võib kauba sissetooja tollis avastada, et talle pole kas hindade languse tõttu kaupa üldse kasulik importida või on kaup ka näiteks riknenud. Sellisel juhul on tal õigus taotleda selle hävitamist, mida toll küll ei ole kohustatud aktsepteerima. ?Seaduse eelnõu välistab olukorrad, kus näiteks salakauba sissevedaja otsustab kaubast vabaneda, kui terendab oht vahele jääda,? ütles Uusküla.

Tolliseadustiku eelnõu määratleb täpsemalt impordi- ja ekspordimaksud, mille kohaselt võib need tinglikult jaotada tolli-, põllumajandus- ning kaudseteks maksudeks.

Tollimaksu aluseks on kauba klassifikatsioon, kauba päritolu ja tolliväärtus. Lisaks toob eelnõu sisse uue termini põllumajandusmaksu näol, sest selle valdkonna puhul tolliväärtust tihtipeale ei määratagi.

?Tolliseadustiku eelnõu eesmärk on oluliselt lihtsustada paberimajandust ning kiirendada tolliformaalsuste täitmist,? kommenteeris Uusküla. Eelnõu kohaselt võib toll aktsepteerida ka osaliselt täidetud deklaratsioone või kõikide lisadokumentide mitte esitamist. ?Toll võib ka sellise dokumendi välja anda, mis annab sageli tarnitavale kaubale mingi koodi, võimaldades nõnda tolliformaalsuste kiiremat läbimist.?

Tolliseadustiku eelnõu kärbib ka vabatsooni eeliseid. Kui praegu lõpetab ekspordi kauba vabatsooni toimetamise fakt, siis eelnõu kohaselt loetakse eksport lõppenuks alles sihtriiki jõudes. Eelnõu võrdsustab ka kauba vabatsoonis töötlemise mujal töödeldava kaubaga.

Tolliseadustik jõustub vastavalt eelnõule 1. jaanuaril 2002.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing