Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rahapakkumine ja laenud detsembris 2000

26. jaanuar 2001, 00:00

Majanduses ringleva sularaha ja residentsete hoiuste mahtu iseloomustavad koondnäitajatena kitsas rahapakkumine (sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused, v.a valitsussektori hoiused) ja laiem rahapakkumine (kitsas rahapakkumine + residentide tähtajalised, säästu- ja valuutahoiused, v. a valitsussektori hoiused). Kitsa rahapakkumise maht oli detsembri lõpus 20,4 mld krooni ja laiema maht 32,7 mld krooni. Võrreldes novembri lõpu seisuga kasvas esimene 738 mln krooni võrra, samal ajal teine alanes 344 mln krooni võrra.

Mõlema aastakasvutempo aeglustus teist kuud järjest. Eelkõige puudutas see laiemat rahapakkumist, mille kasvunäitaja alanes detsembris 26,5ni. See oli tingitud nii tähtajaliste kui valuutahoiuste vähenemisest. Ainsana kasvasid nõudmiseni hoiused. Hoiuseintresside tasemes detsembris olulise tähendusega muutusi aset ei leidnud. Reaalsektori 3?12 kuu pikkuste tähtajaliste kroonihoiuste intress püsis ca 5 tasemel.

Võrreldes 1999. a lõpu seisuga oli välisvaluutahoiuste maht 2000. a lõpuks kasvanud 2,6 mld krooni ehk 67,6 võrra. Peamiselt kajastab välisvaluutahoiuste kõrge aastakasvunäitaja välistehingute elavnemist aasta jooksul. Kuivõrd ligi 60 residentide välisvaluutahoiustest on valdavalt dollarihoiused, on muutuste hindamisel olulised ka EUR/USD vahetuskursi muutused.

Sularahanõudluse aastakasvutempo, mis III kvartali lõpus näitas selgeid aeglustumise märke, alanes aasta viimastel kuudel veelgi. Võrreldes eelmiste aastatega oli sularahanõudluse sesoonne kasv jõulude ja aastavahetuse ajal oluliselt nõrgem. Eelkõige oli see tingitud eelmise aasta lõpu sularaha kõrgest tasemest aasta 2000 probleemide taustal. Teine tõenäoline põhjus on erasektori muutunud maksetavad, kus üha enam eelistatakse sularaha asemel maksekaartidega arveldamist.

Detsembri lõpus kasvasid valitsuse hoiused 343 mln krooni võrra. Selle peamine põhjus oli pankade pankrotimenetlustes tagasisaadud rahasummade tagastamine valitsusele.

Pankade-poolse kodumaise finantseerimise kogumaht ulatus detsembri lõpus 34,7 mld kroonini, millest pangalaenud moodustasid 32,0 mld krooni ning pankade omanduses olevad kohalike ettevõtete võlakirjad 2,7 mld krooni.

Kodumaiste pangalaenude kasvutempo on koos rahapakkumise kiire kasvuga püsinud kõrgel tasemel. Detsembris residentide pangalaenude aastakasv alanes mõnevõrra, ulatudes detsembri lõpus 28,6ni. Osaliselt olid laenuportfelli kasvu aeglustumise taga tehnilised põhjused: ligikaudu 1,2 miljardit krooni residentidele antud laenujäägist vormistati detsembris ümber võlakirjadeks. Laenude ja võlakirjade koondmahu kasv kokkuvõttes oluliselt ei muutunud, ulatudes aasta lõpus 30,6 aastakasvunäitajani. Laenuintresside arengus olulise tähendusega muutusi detsembris aset ei leidnud. Eraettevõtete pikaajaliste välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intress püsis 9-10 protsendi tasemel.

2000. a jooksul on pankade koondlaenuportfelli kiiret juurdekasvu mõjutanud aktiivne laenamine finantseerimisasutustele. Detsembri lõpuks oli neile antud laenude ja nende võlakirjade maht pankade bilanssides suurenenud 12,4 mld kroonini ehk aastaga 91,3, mis on kahe aasta kiireim kasvutempo. Samas, laenukasv finantseerimisasutustele ei kajasta ainult kodumaise reaalsektori liisingfinantseerimist, vaid ka edasilaenamist välismaale.

Reaalsektori laenujääkide kasv detsembris aeglustus. Novembris 8,9ni ulatunud residentsetele eraettevõtetele antud laenude ja pankade soetatud võlakirjade aastakasv langes aasta lõpuks 5,3 tasemele ning kahanes selle aasta alguses veelgi.

Eraisikute laenukasv jäi viimase poole aasta kuukasvunäitajate võrdluses detsembris suhteliselt tagasihoidlikuks. Reaalsektori ettevõtete laenuportfelli kasvutempode aeglustumise peamine põhjus on pankade laenustrateegiate rõhuasetuste nihkumine enam liisingpõhise finantseerimise suunas.

Eraettevõtetele antud uutest laenudest suundus detsembris kõige rohkem vahendeid kinnisvarasektorisse ja kaubandusse; uutest laenudest moodustasid need sektorid vastavalt 20,7 ja 16,9. Uute laenude maht jäi varasemate laenude tagasimaksetest väiksemaks, nii et laenujääk ei kasvanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing