Tülikad juhtmed rikuvad silmailu

Juhtmete rohkus tänapäeva korterites on saamas probleemiks omaette. Neid täielikult ära peita on võimalik vaid tellides vastav töö spetsiaalselt firmalt.

Kõige enam ägisevad erinevate juhtmete all koridorid, kus kulgevad mööda elamist laiali elektri-, telefoni-, TV-, turvaseadmete jms kaablid. Vanemates majades on nad sageli paigaldatud eri aegadel, moodustades nõnda erinevates värvides ja jämedustes juhtmepuntra, mis on kõike muud kui esteetiliselt nauditav.

Juhtmetest täielikult vabaneda on aga vaid üks võimalus: tellida vastava litsentsiga elektritöid tegev firma, kes teab erinevate otstarbega kaablite paigaldusnõudeid, kooskõlastab tööd kõikide vajalike ametiasutustega ning leiab sobilikuma variandi kaableid peita.

Elektrisisetöödega tegeleva ASi Aia direktor Jaak Matsi tunnistab, et ega inimesel endal märkimisväärset tegevusvabadust olegi. Seda just elektrijuhtmete osas. ?Eeskirjade järgi ei tohi neid inimene ise ümber tõsta, mistõttu ei ole siinkohal õige selle tegemiseks ka mingeid soovitusi anda,? lausus Matsi. Ainus, mida ise teha saab, on valida õige firma. Kuna neid on piisavalt palju, tasuks sel juhul pöörduda näiteks Elektritööde Ettevõtjate Liidu poole, kust osatakse täpselt öelda, milline firma millega tegeleb ja missugused neist abivajajale just kõige rohkem sobivad.

Kuna seinal olevad vanad kaablid pole ainult inetud, vaid sageli ka amortiseerunud ja tuleohtlikud, tuleb nende peitmise käigus kaaluda hoopis juhtmestiku väljavahetamist. Ka selle vajaduse otsustamisel abistab elektrifirma, kes teostab vastavad isolatsioonitakistuse mõõtmised.

Jaak Matsi sõnul maksab keskmise kahe- kuni kolmetoalise korteri elektrisüsteemi ümberehitus sõltuvalt korteri suurusest ja kaablite paigaldusviisist keskmiselt 10 000 krooni ringis. See sisaldab ka uusi kaableid, lüliteid, pistikupesi ja muud sellist. Hinda mõjutab muu hulgas see, kui palju on tarvis teha freesimistöid.

Vanade majade puhul on juhtmete täielik väljavahetamine sageli vältimatu, sest nende isolatsioon ei vasta enam ohutusnõuetele ja lisaks, kui hakata seda tööd tegema jupphaaval, läheb see omanikule lõppkokkuvõttes veelgi kallimaks.

Iseasi on antenni-, telefoni- ja muude nõrkvoolukaablitega. Neid on põhimõtteliselt võimalik ka inimesel endal ära peita. Seda muidugi juhul, kui peitja on eelnevalt juhtmetega ?sina? peal ja juhtmed paigaldanud ettevõttega asi läbi arutatud.

Kindlasti ei tohi omapäi minna torkima signalisatsiooniseadmete juhtmeid. Televisioonikaabli ja telefonijuhtme kokku-lahti ühendamine ei tohiks aga suurel osal meestest siiski üle jõu käia.

Lisaks süvistamisele on selliste juhtmete peitmiseks asjatundjate sõnul kolm võimalust: spetsiaalsed seest tühjad põrandaliistud, seinakarbikud või plastiktorud. Seinakarbikuid ja plasttorusid on saadaval väga mitmetes mõõtmetes.

Küll aga peab meeles pidama, et ühte karbikusse või torusse ei tohi panna korraga nõrkvoolujuhtmeid (telefon, signalisatsiooniseadmed, TV) ja 220voldiseid elektrijuhtmeid. Kui see osutub vältimatuks, peab kindlasti olema karbikus vahesein.