Tüütud prussakad külvavad nakkusi

Prussakad pole pelgalt tüütud naabrid, nad levitavad kuni 48 haigust, mis võivad tekitada inimeste seas uusi epideemiapuhanguid.

Prussakad sebisid ringi juba sauruste ajal. Viimased ei pidanud loodusejõududele vastu, prussakad tunnevad end koduselt veel praegugi. Mõned peavad neid koduloomadeks, kes toovad õnne, paljud võtavad neid kui tüütuid naabreid, kellega tuleb olude sunnil leppida. Tegelikkuses on asi aga märksa karmim, sest asjatundjate hinnangul kannavad prussakad endas kuni 48 erinevat haigust, mis võivad nakatada ka inimesi. Sestap tuleb nende hävitamisse suhtuda täie tõsidusega. Valida on ligi 600 erineva tõrjevahendi seast.

Putukatõrje ja remont käivad käsikäes tänagi. Tapeediliimi sisse küll enam midagi ei segata, küll aga on tõrje tõhusam, kui korter on mööblist tühi. Samuti pole liigne näiteks enne põrandaliistude kinnitamist selle alune putukamürgiga töödelda. Jälgima peab vaid, et töödeldav pind oleks puhas. Sestap on putukatõrje töö, mida tehakse siis, kui remont on sisuliselt juba valmis.

Enne tõrjevahendi ostmist tuleb selgeks teha, kellega on üldse tegemist. Selleks sobib kõige paremini liimipaber, mis pannakse mõneks ööks kohtadesse, kus putukaid kõige rohkem liigub. ?Siis on võimalik näha, kui palju neid on ja kes nad on,? lausub OÜ Patricol peaspetsialist Sirje Propst, kes on aastakümneid töötanud tervisekaitsetalituses ja nüüd tegeleb putukatõrjevahendite müügiga. Liimipaberit on hea kasutada ka kohtades, kuhu mürki pritsida ei saa, näiteks toiduainete läheduses.

Prussakate puhul on kaks peamist tõrjevahendit: vesilahused ja peibutussöödad. ?Meil kasutatakse väga massiliselt aerosoole, aga see on viga. Neist on kahju eeskätt inimesele endale, putuka mõjub ta üldjuhul vaid siis, kui talle seda otse pähe lasta,? tunnistab Propst.

Puutemürki ehk vesilahust pritsitakse kohtadesse, kus prussakad liiguvad, toime kestab 2-3 kuud. Hea toimega on peibutussöödad ehk -geelid.

Teine liik tüütuid elukaaslasi on Sirje Propsti sõnul vaaraosipelgad. Kui neid on suhteliselt vähe liikvel, siis on kasulik hävitada neid peibutussöödaga, kui rohkem, siis kontaktmürgiga.

Palju probleeme tekitavad närilised ja see mure kasvab pidevalt. ?Varsti saabub aeg, mil rotid hakkavad kanalisatsiooni kaudu suurte elumajade mis tahes korrusel turnima,? käib Propst välja õudustäratava ennustuse.

Juba aastaid pole linna kanalisatsioonisüsteemides rottide hävitamisega tegeldud ja mida suurem on nende populatsioon, seda julgemaks nad muutuvad. ?Kuni selleni välja, et nad hakkavad inimesi ründama. Nad on üllatavalt visad ja pole mingi ime, kui nad ükskord WC-pottidest välja hakkavad ronima.? Näriliste hävitamiseks on efektiivseim vahend peibutussööt või lõks ja neid müüakse tänapäeval väga erinevaid.

Tallinna- ja Harjumaa Tervisekaitsetalituse juhataja Rein Rannamäe ei näe olukorda siiski nii mustades värvides. ?Tõsi ta on, et nende hävitamisega pole riiklikul tasandil tegeldud. See aga ei tähenda, et neid pole üldse hävitatud,? lausus Rannamäe, kelle sõnul on nüüd iga maavaldaja asi tegelda kahjurite tõrjega, vastasel juhul hakkavad nad maavaldajat ennast ohustama. ?Ja kui me tegeleme regulaarselt jäätmete koristamisega, on rottide massiline levik vähetõenäoline. Kui neil pole midagi süüa, siis nad ka ei levi,? selgitas tervisekaitsespetsialist.

Küll aga soovitas Rannamäe väga põhjalikult uurida kahjurite hävitamisega tegeleva firma tausta, enne kui temaga koostööd alustada. ?Kahjureid tuleb osata hävitada. Kui midagi valesti läheb, kaob suurem osa kasutegurist,? nentis Rannamäe, kes näebki probleemi pigem selles, et tõrje on sageli ebaefektiivne. See mure on aga lahendust saamas, kuna vastava litsentsi omandamisel hakkab tervisekaitsetalitus alates sellest aastast kontrollima ka töötajate erialaseid teadmisi.

Tüütutest elukaaslastest vabaneda on sageli aga suisa võimatu. Kui kõrvalkorteris asub prussakakasvandus, võib katsetada kõikvõimalikke vahendeid, kasu pole neist midagi. ?Võib küll mõelda, et teeme remondi ajal korteri hermeetiliseks, aga tühjagi. Prussakas ronib läbi sellistest piludest, mida silmaga nähagi pole,? lausub Propst.

Tema väidet kinnitab Lasnamäel elav Ludmilla Boris, kes on juba leppinud mööda korterit sebivate prussakatega kui paratamatusega. ?Naabril lausa kubiseb korter neist. Oleme talle mitu korda kutsunud tervisekaitsetalituse, klappinud raha ja tellinud kohale putukatõrjefirma, ta lihtsalt ei lase uksest sisse. Ütleb, et tal on koerad ja need võivad mürgi kätte ära surra,? räägib Boris, kes on regulaarselt oma elamist pritsinud vesilahusega, samuti on igas toas liimipaberid. Viimasel korrusel elava põikpäise naabri pärast kannatavad kaks korrust, allpool asuvad korterid on prussakatest vabad. ?Näib, et selliseid ei saa karistada ka kuidagi. See on tema korter, tema eravaldus ja ise teab, mis teeb,? nendib Boris.

Kahjurite hävitamisega tegeleva OÜ PPS Eesti tegevdirektor Toomas Trei ütles, et koertele tänapäeva tõrjevahendid küll kahjulikud ei ole. Eravaldus ja isikupuutumatus on aga teema, mis nõuab tõsist tööd juristidelt. ?Kuni kohtupretsedenti ei ole, on raske öelda, kas seadus kaitseb rohkem eraomandi eest seisjat või häiritud naabreid,? nentis Trei.