Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro lööb valuutavahetajate tulud segamini
Enim on Eesti valuutavahetajatel kahju Soome marga käibelt kadumisest. ?Kahtlemata pangad kaotavad märkimisväärselt tuludest,? ütles Ühispanga avalike suhete juht Eero Raun. Ta lisas, et samal ajal teenivad pangad tänu oodatavale hoogustuvale majandustegevusele ja madalamatele intressimääradele kaotatavad valuutavahendustulud tagasi teistes valdkondades.
1. jaanuaril 2002 tuleb juurde üks valuuta ? euro. Kaksteist rahvusraha kaovad ära alates 1. juulist 2002.
Peale Soome marga on Euroopa valuutade käive suhteliselt väike, siiski ei kaasne väikse käibega valuutade kasutuselt kadumisega kulude kokkuhoidu.
Valuutavahetuskeskuse Eurex juhatuse esimehe Mihkel Rõugu sõnul püüavad nad maha müüa nii palju valuutat, kui nad ostavad. ?Pangale müümine on kallis hädavahend,? ütles Rõuk.
?On täiesti loogiline, et kaotame mingi osa käibest ja kasumist,? ütleb enam kui 2 miljardi kroonise sularaha valuutakäibega ASi Tavid juhataja Kuno Rääk. ?Ettevalmistused euro tulekuks juba käivad. Hakkasime ainukesena Eestis pakkuma suurt valikut, üle 50 valuuta, lähtudes klientide huvist ja üha suurenevast reisimisest,? rääkis Rääk.
Enim tulu teenivad valuutavahendajad USA dollarilt. Samas sõltub see vahendajate profiilist: kes teenib Soome turistide, kes firmade, kes Eesti reisijate teenindamisest. Näiteks võib Eero Rauni sõnul Narva valuutavahetuspunkti käive olla ainult dollarites, samal ajal kui Viru keskuse Monexi punkti peategija on Soome mark.
Hansapanga tütarettevõtte OÜ Monexi juhataja Gunnar Tikerpe jaoks õnneks palju ei muutu. ?Et Monex ei konkureeri turul mitte ülimadalate kurssidega, vaid vahetuspunktide hea asukoha ja pikkade lahtiolekuaegadega, siis ei vähene meie tulud eeldatavasti ka edaspidi,? lausus ta. Monexi käibest moodustab Tikerpe kinnitusel 70% põhjanaabrite Soome mark, millele 20%ga järgneb USA dollar.
Euro tulekuga ei muutu S-Marteni finantsjuhi Olari Karlsoni sõnul midagi ka kaubandusettevõtete jaoks. ?See vähendab küll eri valuutade konverteerimist, kuid sisuliselt jääb tegevus samaks,? kommenteeris Karlson.
Klementi finantsdirektor Tarmo Maasikamäe pole veel euro tulekusse täpselt süvenenud, kuid hindab, et arvepidamises tuleb ümberkorraldusi teha. Samas kuna Läti ja Leedu on niikuinii seotud USDga, tuleb nendega edaspidigi kaubelda kohalikes lattides ja littides. Kuna soomlased trükivad juba ammu arveid nii markades kui ka eurodes, ei tohiks ümberkorraldused Maasikamäe hinnangul rasked olla.