Maksuvaba kaubanduse lõppemise mõju Eestile

29. jaanuar 2001, 00:00

KPMG viis umbes aasta tagasi välisministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille peamine eesmärk oli analüüsida laevafirmade müügimahtusid, kasumimarginaale, piletihindade subsideerimise määra enne ja pärast võimalikku maksuvaba kauplemise lõppu.

Teatavasti jõustus Euroopa ühtne tururegulatsioon formaalselt 1. jaanuaril 1993. a, mis tõi kaasa muudatuste sisseviimise ELi liikmesriikide käibe- ja aktsiisimaksude süsteemi. Euroopa Komisjoni esialgse ettepaneku kohaselt oleks tulnud maksuvabade kaupade müük lõpetada juba 1992. a detsembris.

Vastavate kokkulepete kohaselt võis maksuvabade kaupade müük ELi liikmesriikide vahel jätkuda kuni 30. juunini 1999. a. Mõnede liikmesriikidega seotud territooriumid, mille kohta on liitumislepingutes fikseeritud erisätted, saavad maksuvaba kauplemisega tegeleda jätkuvalt ka peale 1999. a 30. juunit.

Eesti puhul lakkaks maksuvaba kauplemine rahvusvahelistel laeva- ja lennuliinidel ning Tallinna lennujaamas ELiga liitumise hetkest (juhul, kui ei kehtestata üleminekuperioodi maksuvaba kaubanduse re?iimi pikendamiseks). Nimetatud on erinevaid võimalikke liitumistähtaegu, kuid tõenäoliselt ei toimu see enne 3-4 aastat, mis tähendab ühtlasi, et maksuvaba kauplemine saab jätkuda samuti sama perioodi jooksul.

Seda perioodi tuleks kasutada eelkõige uue olukorraga kohandumiseks. ELi liikmesriikide kogemus näitab aga, et üleminekuperioodi ei kasutatud mitte niivõrd kohandumiseks, kuivõrd maksuvaba kaubanduse mahtude suurendamiseks ja ajapikenduse jooksul maksimaalsete tulude teenimiseks.

Meie uuring (millesse oli ekspertidena kaasatud ligi 20 erinevate ametkondade ja ettevõtete esindajat) näitas, et ei ole põhjust prognoosida drastilist muutust Eestit külastavate turistide ostukäitumises.

Maksuvaba kaubanduse lõppemine Tallinn-Helsingi liinil vähendab laevaliinide operaatorite kasumimarginaali kaubanduselt (meie poolt on läbi arvutatud kolm erinevat stsenaariumi), kuid samas suundub ostunõudlus veelgi enam Eesti siseturule.

Maksuvaba kaubanduse kadumisel Tallinna?Helsingi liinil on laevafirmadel otstarbekas jätkata kauplemisega pardal ? kaupa on mõttekas müüa Eesti kui madalama aktsiisimääradega riigi territoriaalvetes. Nii laekub ka maksutulu Eesti riigi eelarvesse. Lisaks on Eesti ja Tallinn turismiobjektidena pidevalt populaarsust kogumas ja peaksid turiste ligi tõmbama ka muude omadustega lisaks soodsale hinnatasemele.

Maksuvaba kaubanduse kaotamine laevadel mõjutab kindlasti reisipraame opereerivaid ettevõtjaid. Nõustume seisukohaga, et samas majandusruumis tegutsevatel ettevõtjatel ei tohiks olla konkurentsi moonutavaid eeliseid (silmas on siin peetud Ahvenamaa eristaatuse ärakasutamise võimalust). Maksuvaba kaubanduse kaotamisest operaatoritele tuleneva kahju vähendamiseks või osaliseks hüvitamiseks võiks kaaluda ELi või riigi toetuse taotlemist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing