Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nokialt oodatakse uut rekordit

    Samuti spekuleerivad analüütikud, et Ericssoni äsjase otsuse peale võib Nokia olla järgmine suurkontsern, mis mobiiltelefonide tootmise allhankijatele ära annab.
    Analüütikute keskmise prognoosi järgi tuleb Nokia maksustamiseelne kasum 2000. aastal 5,8 miljardit eurot, mis on 50 enam kui 1999. aasta 3,8 miljardit eurot. Kasum aktsia kohta on 0,81?0,82 eurot võrreldes 0,54 euroga 1999. aastal.
    Sellise tulemuse andis Reutersi, Starteli ja Kauppalehti kodu- ja välismaiste analüütikute küsitlus vahetult enne Nokia neljanda kvartali majandustulemuste avaldamist täna keskpäeval.
    Oktoobris lubas kontserni juht Jorma Ollila neljandas kvartalis kasumirekordit, pidades silmas kahe sügisel välja tulnud uue mudeli head vastuvõttu ja ees ootavat jõulumüüki. Analüütikute hinnangul tuleb kasum 1,7 miljardit eurot ehk 0,23 eurot aktsiast, võrreldes 0,18 euroga läinud aastal.
    Aastaga on Nokia oma liidripositsiooni suurima mobiiltelefonide tootjana kindlustanud, suurendades turuosa 26,7 protsendilt 31 protsendile. Sellest hoolimata ennustavad analüütikud olulisi muutusi.
    ?Usun et ka Nokia hakkab rohkem allhankijaid kasutama,? ütles Dataquesti analüütik Paul Dittner pärast seda, kui Ericsson läinud nädalal teatas, et annab telefonide tootmise üle Singapuris registreeritud firmale Flextronics. ?Firma nagu Flextronics saab sellega odavamalt hakkama,? jätkas Dittner.
    Läinud nädalal teatas sarnasest otsusest teine suurim telefonide tootja Motorola, kes koondab rentaabluse tõstmiseks telefonide tootmisest 2500 töötajat.
    Ka Nokia on allhangete suurendamise võimalust kaalunud, kuid siiamaani on omatootmine efektiivsem olnud. Samas möönis kontserni juht Jorma Ollila läinud suvel, et töötajate arvu paisumine juba 60 000-le võib hakata ohustama kontserni võimet turu muutustele kiiresti reageerida.
    Täna huvitab turgusid eelkõige Nokia prognoos alanud aastaks. Seoses USAd ähvardava majanduslangusega on Ericsson ja Motorola hinnanud globaalse turu suuruseks 500 miljonit telefoni, Nokia prognoos on praegu 550 miljonit.
    Jaanuari alguses ootamatult avaldatud müügitulemustes hindas Nokia läinud aasta turu mahtu 405 miljonile telefonile, mis pani investorid tööstusharu kasvuväljavaadete pärast muretsema. Nokia ise müüs 128 miljonit telefoni ehk varasema aastaga võrreldes 64 rohkem. Turud ootasid enamat ning aktsia kukkus tol päeval 17. Lisaks turu küllastumisele kardavad investorid kasumimarginaalide kahanemist.
    Hiljuti alandasid Morgan Stanley Dean Witter ja Dresdner Kleinwort Wasserstein Nokia reitingut. Konkurendi Ericssoni reitingut alandas üksi eile seitse investeerimispanka.
    Nokia kasumimarginaal kerkis aga neljandas kvartalis 22 protsendile pärast kolmanda kvartali 19,6. Nokia Mobile Phones, mille arvele langeb 70 kontserni tuludest ning 80 kasumist, peaks analüütikute hinnangul lõpetama aasta 4,8 mld eurose kasumiga.
    Nokia võrgusüsteemide haru Nokia Networks kasum tuleb umbes 1,3 miljardit eurot. Kontserni turuosa GPRS-süsteemide tarnijana on 35 ning mobiilside kolmanda põlvkonna tehnoloogia osas 25.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.