Seep, hambahari ja hambapasta pole ?nänn?!

Artiklis ?Lapsed kui reklaami ohvrid? (vt ÄP 22.01) süüdistab ajakirjanik firmat Procter & Gamble eetikareeglite eiramises seoses firma poolt koolides läbiviidava juuste- ja nahahooldusprogrammiga ?Enesekindlus?. Programm on suunatud laste hügieeniharjumuste parandamisele. See on testitud ja heaks kiidetud Eesti tervishoiutöötajate poolt. Programm sisaldab lastele mõistetavalt kirjutatud teavet naha füsioloogia, puhtuse vajaduse ning sellega kaasneva füüsilise ja psüühilise tervise positiivse mõju kohta.

Eesti rahva (mitte ainult laste) hügieeniprobleemid on võrreldes arenenud riikidega äärmiselt tõsised. Kui Rootsi 15aastastest poistest 86 harjab hambaid kaks korda päevas, siis Eestis vaid 42. See hügieeniharjumus on meie täiskasvanuil veelgi drastilisem ? vaid 20 Eesti keskealistest meestest harjab hambaid rohkem kui kord päevas! Kui Norra 18aastase neiu hambast leitakse auk, peetakse seda sama katastroofiliseks kui soovimatut rasedust. Eestil on sellise puhtusekultuurini pikk tee minna.

Tervishoiutöötajad on alati teinud koostööd firmadega, kellega neil on ühised eesmärgid. Koolide kaudu on firmad toonud lastele hambaharju, -pastat jms. Pole haruldane, et mõni laps on nii saanud elu esimese isikliku hambaharja!

Ma ei ole nõus artiklis toodud väitega, et seep kuulub termini ?nänn? alla. Seep on elementaarne hügieenivahend, mida paraku Eesti lapsed (ka täiskasvanud) harva kasutavad.

Ei ole võimalik nõustuda ka väitega, et laste motiveerimine enda eest hoolitsema on laste kergeusklikkuse ärakasutamine või et see on laste negatiivne mõjutamine ja usalduse kuritarvitamine. Täiskasvanud inimestena peaksime suutma vahet teha, mis lapse tervist soodustab ja mis mitte. Hindan ja tunnustan koolide juhtkondi, kes seavad oma tegevustes esiplaanile lapse tervisearengu.

Firma Procter & Gamble tegevus kooliprogrammide ettevalmistamisel koostöös tervishoiutöötajatega on olnud korrektne ning kooskõlas eetikareeglitega.

Maailma Terviseorganisatsioon on kutsunud üles riikide valitsusi, omavalitsusi ning ka ärisektorit toetama elanikkonna tervise arengut ja investeerima tervisesse. Meie naaberriigis Lätis on ärisektor selles suhtes märksa aktiivsem olnud. Eestis on firma Procter & Gamble tegevus hea näide ärisektori terviseinvesteeringust ja see tuleks seada eeskujuks teistele ärifirmadele.