Eesti valgustidisain jõuab maailma varastatud lahenduste kaudu

?Kas te polegi siis pankrotis?? on vast kõige sagedasem küsimus, mida OÜ Estoplast Tööstuse juht Rain Raidna on pidanud kuulma. Siiski on Estoplast elus ja tema toodang nii hea, et seda tasub isegi varastada.

Kunagisest suurest valgustitootjast, aferistide küüsi sattunud aktsiaseltsist Estoplast pole tõesti midagi järel. Sellelt viimase müüdava vara ? metallitöötlemispingid ja Estoplasti kaubamärk ? koos äripartneriga ära ostnud Rain Raidna korraldab valgustite tootmist endises Ranna sovhoosi haudejaamas.

Praegu valmistab Estoplast valgusteid peamiselt metallist ja klaasist. Eestis arvab Rain Raidna katvat umbes 5% koduvalgustite turust, 70?80% ettevõtte toodangust läheb aga ekspordiks Skandinaaviasse, Venemaale ja Balti riikidesse. Mõned aastad tagasi tehtud uuringute kohaselt mäletatakse Eestis Estoplasti kaubamärki, ent kas see kaubanduslikus virrvarris kaupa tänagi müüa aitab, ei oska keegi öelda.

Uusimat, Eestis sellel aastal müüki jõudnud tooteseeriat näidates räägib Raidna, et tegi kaks aastat tagasi valgusteid disainina Stockholmi messile müüma minnes vea. End vastasboksis sisse seadnud Madalmaade firma näitas üles küll suurt huvi, ent kuid kestnud läbirääkimised katkesid viimasel hetkel. Varsti avastas Raidna oma disainvalgusti võõra firma kataloogist.

Disainlahendust vaid Eesti turu jaoks registreerida ei pea Raidna mõttekaks. Pealegi muudab üks triip tootel lahenduse kuuluvuse vaieldavaks, mis omakorda tähendab õiguste eest seismist kohtus. ?Püüame toota pigem kiiresti ja müüa võimalikult paljudele esimesena,? arvab Raidna. Uue tooteseeria valgustite hinnad jäävad 500 ja 850 krooni vahele.

Idee kasutada valgusti korpusel metalldetaili klaasist kupli sees tuli juhuslikult. Et mugavam oleks käes hoida, pani tootmisjuht laost tulles ühe detaili teise sisse ja pärast näitas teistele, et vaadake, kui vahva oleks teha selliseid valgusteid. Koostöös tootedisaineri Raido Laasiga sai algselt üleni läbipaistev kuppel matiks ja perekonda lisandusid laevalgustite kõrvale seina- ning põrandalambid. ?See ei ole ainult minu disain,? ütleb Laasi, tõstes esile tehase töötajaid. ?Minule öeldi, mida on vaja, ja mina ainult leidsin õiged proportsioonid.? Lahenduse õnnestumist näitab, et 150 valgustit kõne all olevast seeriast kaunistavad juba mõnda aega Ericssoni peakorterit Rootsis.

Venemaal, oma kunagisel peamisel turul, jäävad Estoplasti valgustid keskmisse hinnaklassi, mis hetkel eriti ei müü. ?Kas on ikka vaja neile siis nii palju otsa keevitada?? küsib Raidna õigustatult edasimüüjate aadressil. Eestis on teiste tootjate samalaadsed valgustid enam-vähem samas hinnas, ent torumaterjali paksuse ja konstruktsiooni tugevuse osas teeb Estoplast nii mõnelegi nendest silmad ette. Pikaajalisi tooteid võib pärandada ka lastelastele, sest need peavad vastu rohkem kui 20-30 aastat.

Estoplasti valgusteid ostetakse küll. Ostja on tavaline, keskmine inimene: väga vanad ei osta ja väga noored ehk ka mitte. Need valgustid on disainilt lihtsad ja igale poole võib-olla ei sobi, aga et välismaist eelistataks või et Eesti oma selle päritolu pärast ei ostetaks, seda pole ma küll tähele pannud.

Kuna Estoplast pakub väikest sortimenti, siis ostetakse teda koguseliselt vähem kui mujalt sisse toodut. Kehva kvaliteedi pärast ? näiteks lamp ei lähe põlema ? pole meile tagasi toodud ühtegi Estoplasti valgustit, ehkki teiste tootjatega aeg-ajalt nii juhtub.