Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliit meelitab steriilse ja bakterivaba eluga

Kristina Traks 01. veebruar 2001, 00:00

Kui küsida praegu ametnike käest, mis siis reaalselt paari aasta pärast muutub, kostab vaid häguseid vastuseid justkui ei muutuksi midagi. Ometi teatab pea iga vastuvõetav seadus või seadusemuudatus, et see on kooskõlas euronõuetega.

?Pilt jääb selliseks nagu praegu, lihtsalt pööratakse järjest rohkem tähelepanu kaupade ohutusele,? kirjeldab Tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja Heino Lutsoja oma visiooni elust euroliidus. ?Massiliselt väiketootjaid ilmselt tegutsema ei jää, kuid ma ei usu, et kaubasortiment väheneb.?

Ometi on just tervisekaitse see valdkond, mille nõuete mittetäitjaid ootavad euroliidus karmid karistused. Näiteks on juba praegu sunnitud uksed kinni panema mitmed maakohtades asuvad apteegid, sest neile käivad euroinvesteeringud ülejõu. Maapoodidele anti euronõuete täitmiseks ajapikendust kuni juuli alguseni, kuid vaevalt et kõik poed sellekski ajaks ennast korda saavad.

?Idiootsuse tipp, terve vabariik ehitab mingite rumalate nõuete järele,? pahandab Torma apteegi omanik Kai Tralla. ?Minu apteek peaks nüüd olema nõuetele vastav küll, aga ära need investeeringud ei tasu.?

Kuigi Tralla pole oma apteegis juba viis aastat ühtegi ravimit seganud, pidi ta nüüd vastava ruumi apteeki rajama ning sellele peaaegu 50 000 kr kulutama. ?Nüüd seisabki see ruum tühjana nagu mingi pühapaik, ma ei tohi seda laona ka kasutada,? kirjeldab ta.

Kai Tralla kolleeg Kohila apteegist Anu Teske ütleb, et tal ei tasu saja aastaga ka euronõuetesse tehtud investeering ära. ?Investeerisin 50 000 krooni ruumi, kus ma segan kuus heal juhul kaks ravimit, muul ajal seisab see niisama? räägib ta. Teske juhitava apteegi aastakäive on umbes 400 000 krooni.

Valiku ees ?investeerida või kaduda? seisavad ka kümned ja sajad väikefirmad, kes terve Eesti kontekstis ei pruugi mingid tegijad olla, kuid kohapeal on olulised tööandjad. Näiteks peatas euronõuete kartuses tootmise Jõgevamaa kondiitritoodete tootja OÜ Pritsoni Pagar. ?Euronõuete täitmiseks tuleks meie firmal teha selliseid investeeringuid, mis tähendaksid ettevõttele sulaselget majanduslikku enesetappu,? põhjendas Pritsoni Pagari omanik Õie Pritson otsust tootmise lõpetamise kohta. Ta on arvamusel, et lähema poole aasta jooksul sulgevad uksed veel mitmed väikefirmad, kes pole võimelised euronõudeid täitma.

PricewaterhouseCoopersi prognoosi kohaselt võib töötajate arv toiduainetööstuses suutmatusest täita euronõudeid väheneda kuni 10 000 inimese võrra. Seega kaotab töö peaaegu iga teine 23 000 inimesest, kes praegu toiduainete valmistamisega ametis on. Kui praegu tegutseb Eestis 450 toiduainetööstust, siis pärast liitumist jääb neid alles 100?150, arvab PricewaterhouseCoopers.

Sarnase vapustuse elas ELiga liitumise järel üle Soome toiduainetööstus, mis kahanes ligi 40 protsendi võrra. Soome Taloussanomate teatel töötas veel 1990. aastate algul Soome toiduainetööstuses 56 000 inimest, kuid kolmandik töökohtadest kadus siis, kui Soome toiduainefirmad tegid ümberkorraldusi Euroopa Liitu astumiseks 1995. aastal. Viimastel aastatel on selles tööstusharus töökohti kadunud aastas 2?3% ja eelmise aasta lõpul oli neid järel 38 000. Tänavu kaob sellest veel protsendi jagu.

Keeruliseks läheb lugu koolidel. Juba selle aasta 1. septembriks peavad nad oma sööklate ?euroks? muutmiseks leidma kuskilt ligi 0,5 miljardit krooni. Samuti võib ära unustada oma kooli aia marjadest valmistatud moosi, kui ei suudeta tagada konserveerimiseks vajalikke tingimusi.

145 õpilasega Laupa põhikool asub mõisahoones. Et järgmise õppeaasta alguseks koolisöökla euronõuetega vastavusse viia, oleks vaja 860 000 krooni. See on aga koolile astronoomiline summa ning vallavalitsusel pole ka nii suurt raha kuskilt võtta.

?Ma olen 27 aasta olnud siin direktor ja selle aja jooksul ükski laps koolitoidust mingit nakkust saanud,? ütles Laupa põhikooli direktor Piret Rammo. ?Selge see, et söökla peab puhas olema, kuid kõiki nõudeid küll päris tõsiselt võtta ei saa.?

Rammo sõnul teeb asja keeruliseks ka see, et endises mõisahoones peab ümberehitusi tehes arvestama muinsuskaitsenõudeid. ?Minu arvates on meil söökla praegugi üsna euroopalik,? lisab koolidirektor.

Euroliitu astudes kallinevad ilmselt ka toiduained. Põllumajandussaaduste tootjahinnad tõusevad kuni 20 protsenti ning ka lõpptarbijat ootab 15?20 protsendiline toiduainete hinnatõus, prognoosib põllumajandusministeerium.

Kui ühelt poolt kõik kallineb ning seatakse kitsendusi, siis töötasude poole pealt peaks olukord lahedamaks minema. Selle tunnistusena jõustub järgmisest aastast uus euronõuetele vastav töö- ja puhkeajaseadus, mis keelab inimestel ära kohakaasluse alusel töötamise. Teoreetiliselt peaks selline muutus hoolitsema inimeste elu ja tervise eest, et nad ennast tööga ära ei tapaks, kuid praegu seab seadus hoopis tuhanded tuletõrjujad, õed, arstid ja politseinikud probleemi ette, kuidas pere ära toita, kui enam mitmel tööpostil töötamine lubatud pole.

Riigikogu liige ja endine ametühinguliider Raivo Paavo on öelnud, et kuna õpetajate, arstid ja teiste väikesepalgaliste palku pole suudetud tõsta, tuleb piirata töötundide arvu.

Eestis paljukirutud naiste ja meeste palgaerinevused võib samuti euroliidus unustada. Juba õige pea saab ka palgaseadus täiendused, millega seadustatakse meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtted, sest ELis tunnustatud põhimõtte kohaselt tuleb mehi ja naisi kohelda võrdselt ning tagada neile töökohal samad õigused ja võrdsed võimalused.

Eesti liitumist euroliiduga on nimetatud põllumeeste suureks võimaluseks, pidades silmas suuri toetusi, mida EL igal aastal oma põllumeestele maksab.

Samal ajal väheneb põllumajandustootmisele makstav toetussumma ELi eelarves iga aastaga.

Järgmisel aastal planeeritakse kogu eelarvest põllumajandusele kulutada ?vaid? 44 protsenti, mis on enam kui 15 protsenti vähem kui kümme aastat tagasi. Tänu hoogsale tootmisele süveneb ELis ületootmine ning nüüd tuleb hoopis hakata maksma põllumeestele, et nad vähem toodaksid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing