Haigekassa eristaatus

Aprillis jõustuva uue riigihankeseaduse kohaselt ei pea haigekassa korraldama tervisekaitseprojektide tarvis riigihankekonkursse. Riigihangete ameti peadirektori Ülo Sarve sõnul on ta hämmastunud sellise erandi tegemisest haigekassale, millist pretsedenti pole mitte üheski välisriigis.

?Riigihankel on ikkagi palju selgem konkurss,? ütles Anti Liiv riigikogu sotsiaalkomisjonist. ?Hange tuleb kokkuvõttes riigile tunduvalt odavam,? selgitas ta ning lisas, ta on seisukohal, et ka haigekassa puhul peaks järgitama seda põhimõtet. ?Küsige Vilosiuse käest, mis põhjusel oli see vaja siis sisse viia. Miks siis riigihangete seadust üldse vaja on, kui me kehtestame siin eriseadusi,? ütles Liiv, viidates haigekassa uuele seadusele.

Haigekassa nõukogu liige ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius kommenteeris haigekassa eristaatust riigihangete osas: sellistel juhtudel pole ju võimalik hanget välja kuulutada.

Sellel aastal on haigekassa eelarvest planeeritud tervise edendamiseks 13,5 miljonit krooni. Senimaani töötas sotsiaalministeeriumi juures rahvatervise arendusnõukogu, kes kuulutas välja avaliku konkursi tervist edendavate projektide rahastamiseks. Nõukogu kinnitas ka prioriteedid ning ka projektide taotluse korra, mis muu hulgas keelas avalikul teenistujal olla projektijuht tema poolt koordineeritavas valdkonnas. Sotsiaalministeerium saatis välja valitud projektid haigekassa nõukogule kinnitamiseks. Sellel aastal hõlmab see 69 üleriigilist ja 243 maakondlikku projekti.

Aasta alguses kehtima hakanud uus haigekassa seadus aga sätestab muudatuse riigihanke seaduses, mille alusel ei pea riigihanke konkurssi tervist edendavate projektide rahastamiseks korraldama. Uue seadusega sai haigekassa ka avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuse. Seetõttu likvideeriti ka ministeeriumi juures projektide ülevaatamisega tegelev nõukogu ning 2002. aasta projektide konkursi kuulutab välja haigekassa juba ise.

?Meie anname ainult prioriteedid, kuid ei otsusta enam ühegi projekti üle,? ütles Kaie Mõtte sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnast.

?Haigekassa nõukogul on õigus moodustada ükskõik milliseid töörühmi, kellel on voli välja valida rahastatavad projektid,? ütles Toomas Vilosius. ?Ja neil on siis õigus otsustada, milliseid projekte toetatakse ning milliseid mitte,? lisas ta.

?Komisjoni moodustamisel järgime intersektoraalse koostöö põhimõtet,? selgitas haigekassa pressiesindaja Kaidi Tingas. ?Otstarbekas on jätkata avatud konkursi korraldamist, riigihanke protseduurid ei anna midagi juurde ei projektide kvaliteedile, sihipärasusele ega tulemuslikkusele.?

Uue seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik haigekassa saab sel aastal enda käsutuses olevat raha vabamalt hallata. Aasta alguses rakendus lisaks haigekassa juhi kolmekordsele palgatõusule ka kahe üle 30 000kroonise kuutasuga juhatuse liikme töölevõtmine. Kui ülejäänud avalikus sektoris tõusevad palgad sel aastal 5?10% võrra, siis haigekassas, kes saab oma seaduse järgi ise oma palku määrata, kasvab palgafond kokku 40% võrra.

Juhatuse esimehe kohale oleks pidanud korraldatama konkursi, haigekassa seaduse rakendussäte aga võimaldab Maris Jessel jätkata veel poolteist aastat.

Sel aastal rakendus ka vastutuskindlustuse süsteem, mis kaitseb haigekassat nõukogu või juhatuse otsustest tingitud kahju eest. Haigekassa juhtide vastutuse kindlustamist haigekassa raha eest on kritiseerinud ka justiitsminister Märt Rask, kelle hinnangul peaksid juhid vastutama oma palgaga.