Internet pole imerelv

Toomas Talts 01. veebruar 2001, 00:00

Viimasel ajal on IT- ja telekommunikatsioonialastel seminaridel, aga samuti ka juhtimiskonverentsidel palju juttu uuest majandusest ning sellest, kuidas firma e-juhtimine viib kulud nulli, annab kõigile võimaluse ja genereerib raha. Internetist on saanud tootem, ravim kõikide juhtimishädade ja -vigade vastu.

Sageli läheb mõni mees peale sellist konverentsi põlevate silmadega kontorisse tagasi ja ehitab endale kohe portaali, e-kommertsi keskkonna või ostab Sun 250 serveri kahe mehega firma jaoks. Aga mõne aja pärast tuleb välja, et tõotatud maa on kõik investeeringud aplalt neelanud, aga tagasi ei anna suurt midagi.

Suurt osa eesti internetikeskkonna lehekülgedest külastatakse päevas mõnisada korda. See ei ole piisav, et selle pealt teenida. Ka mõni tuhat ei ole piisav. Levinud on kli?ee, et internetis on ka kõige väiksematel võimalus, sest inimesed liiguvad internetis ringi ja leiavad sind, kui sul on väärt idee. Tegelikult on uuringud näidanud, et harjumused on internetis väga tugevad. Inimesed ei viitsi ajaviiteks internetis ringi luusida ja just sinu geniaalset ideed otsida. Külastatakse keskkondi, kus on harjutud käima ja kus teatakse, mis seal ees ootab. Seega, võõristus uue ees kehtib ka internetis.

Ja sellepärast pannaksegi taas kinni mõni e-pood ning mõni portaal vireleb pooleldi varjusurmas.

Internet on kasvõi elukeskkond. Aga ta ei vaheta kunagi välja interaktsioone ja transaktsioone endid. Suhtlemine jääb suhtlemiseks, selle käigus vahetab kindel hulk informatsiooni: kui sa ostad pätsi leiba, siis on tulemuseks ikkagi seesama päts leiba, hoolimata sellest, kas sa ostsid selle pagari käest või tellisid internetist. Hoopis teine asi on, kui internet muudab suhtlemise iseloomu ? see muutub kiiremaks, dünaamilisemaks, kogused suurenevad, otsuseid tehakse rohkem. Ja internet ise loob suhtlemisele semiootilist sisu, mida me enne pole tundnud.

Just siin aga tehaksegi sageli viga. ?Minnakse internetti?, aga siis jäädakse ootama, et midagi peaks nüüd nagu saama hakkama. Lootuses, et internet täidab juhtimises otsustamise funktsiooni; et nt. e-pood müüb kõike ise. Aga ei otsusta ja ei müü.

Mis aga saab siis geniaalsetest ideedest, mis kohe internetis populaarsuse võidavad? Juba mõnda aega on märgatud, et tohutu informatsiooni kogus, mida internet endas kätkeb, evib teatud mõju inimese mõtlemisele. Tekib selektiivne mõtlemine ? elik inimene ise enam konstruktiivses suunas oma pead ei vaeva, langetab vaid selektiivseid otsuseid. Ja selektiivsega on lugu juba lihtsam ? inimene valib selle, mis kõige intensiivsemalt tema vaateväljas figureerib, jättes geniaalse kõrvale, kuna selle taga on võib-olla vähem marketingikogemust ja teda lihtsalt ei promoveerita sellisel hulgal ? teisisõnu, ei torka silma.

Internet ei vormi ideest tulemust. Teostus on internetis kõige olulisem. Seejärel apetiitse vormi andmine ja lõpuks selle turustamine. Internet ei ole kommunikatsioon iseenesest, vaid kommunikatsioonikanal.

Kui potentsiaalsele tarbijale kogu aeg meenutada, et riigiasutuse blankett on internetis, maske saab deklareerida e-pangas ja laenu saab samuti Internetist, siis on tulemuseks edu.

Kui laias maailmas genereeritakse raha näiteks e-kommertsiga, siis Eestis mitte. Põhjus on mastaabis.

Kuid ka sellest on võimalik üle saada ? näiteks korraliku valikuga raamatupoel, kus on kogu uus eestikeelne ning hea valikuga ingliskeelne kirjandus, oleks kahtlemata suur edu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing