Kaasaegne eluase vajab paremat õhutust

Rein Rannamäe 01. veebruar 2001, 00:00

Eramu remontimisel on üldjuhul kaks eesmärki ? soojapidavuse tõstmine ja üldpinna suurendamine.

Üldpinna suurendamine saavutatakse kas eramu laiendamisega juurdeehituse teel või pööningukorruse kasutusele võtmisega. Samuti ehitatakse või renoveeritakse sauna- ja pesuruume ning tehakse ruumide planeeringu muudatusi. Kõik see tingib projekti koostamise. Teisel juhul piirdutakse eramu soojapidavuse tõstmisega ja muude kapitaalsemate remonttöödega, mis eraldi projekti ei vaja.

Mõlema variandi puhul pööratakse tähelepanu eramu soojapidavuse tõstmisele ja soojakulude vähendamisele. Kasutatakse välisseinte täiendavaid isolatsioonimaterjale ja paigaldatakse kolmekordsed pakettaknad.

Seejuures tuleb arvestada vajadust intensiivistada ruumide õhuvahetust, mis optimaalse lahendusena tähendab mehaanilise väljatõmbeventilatsiooni rajamist. Vastasel juhul halveneb oluliselt ruumisisese õhu kvaliteet ning kogunema hakkab liigniiskus.

Üldjuhul asendatakse ahjuküte mõne mugavamalt kasutatava ja tõhusama küttesüsteemiga, sagedasti elektriküttega. Heaks lahenduseks peetakse kütteelementide monteerimist ehituskonstruktsioonidesse, tavaliselt põrandasse. See on mikrokliima parandamise seisukohast eriti hea niisketes ruumides, näiteks saunas ja pesuruumis. Lisaks meeldivale soojusele välditakse liigniiskuse tekkimist.

Arvestades piirkonna iseärasusi, näiteks tihedat autoliiklust, võib tekkida vajadus suurendada eramu helikindlust. Samal põhjusel võib osutuda mõttekaks ruumide otstarvet muuta ? laste- ja magamistoad paigutada tänavaäärsest majaküljest arvestades teisele poole.

Pööningu väljaehitamisel ärge piirduge ainult katuseakendega, sest aknad peavad lubama ka ruumist õue vaadata. Inimese optilisel sidemel ümbrusega on oluline psühhofüsioloogiline tähtsus, mistõttu akendeta eluruumid või ainult taeva vaatlemine mõjuvad ahistavalt. Ainult katuseakendega ruumis võiks vaid lühiajaliselt viibida.

Asulates ja nende läheduses on laiendatud kanalisatsioonivõrke, mis annab võimaluse eramu sellega ühendada. Keskkonnakaitse seisukohalt on tegemist väga olulise sammuga edasi.

Tüüpkorterite elanikud soovivad sageli lisaks kaasaegsete viimistlusmaterjalidega remontimisele muuta ka korteri planeeringut. Viimasel juhul eemaldatakse vaheseinu, et suurendada tube, rajada avatud köök ja vannitoa asemel isegi saun. Kolmekordsete pakettakende paigaldamine teenib eesmärki vähendada korteri soojakadu ja tõsta helikindlust. Mainitud ettevõtmised vajavad aga projekti, milles tervisekaitse seisukohalt tuleb lahendada kaks peamist küsimust:

  • kindlustada korteris nõutav õhuvahetus;
  • vältida trepikoja teistes korterites mürataseme võimalikku tõusu.

Õhuvahetuse tagab mehaaniline ventilatsioon. Selle väljaehitamisel ainult ühes korteris on tehnilisi raskusi. Seetõttu saadakse sobiv lahendus, kui mehaaniline ventilatsioon ehitatakse terves trepikojas ühise ettevõtmisena. Vastasel juhul tuleb ventilatsioon ehitada nii, et köögilõhnad ei häiriks elamu teisi elanikke. Korterielanike lemmiktegevusi, lod?a kinniehitamine, halvendab samuti toas õhuvahetust ja vähendab loomulikku valgust.

Korteri planeeringu muutmine võib hakata segama teiste majaelanike rahu, kuna ümberpaigutatud köögist ja sansõlmest tulevad helid kostavad nüüd näiteks naabrite magamistuppa. Selliste ebameeldivuste vältimiseks on kohustuslik jälgida akustikanõudeid.

Suvila elamuks ümber ehitamisel tuleb veenduda, et käsitletav piirkond ja suvila asukoht on sobiv aastaringseks elamiseks. Looduslikest tingimustest peaks krunt olema avatud päikesele, õhutatav ja mõõdukalt haljastatud. Maapind peab olema kuiv, mitte soine ega madala põhjaveeseisuga.

Kuna suvilate ümber on napilt maad, tuleb veenduda, et krunt oleks siiski nii suur, et sinna pärast juurdeehitamist veel õueaiamaa jääks.

Vastasel korral võib juhtuda, et ehitate krundi nii täis, et naabrid enam teie maja taga otsest päiksevalgust ei näegi.

Sellised küsimused lahendatakse kohaliku omavalitsuse väljastatavates projekteerimistingimustes ja koostatavas detailplaneeringus, mis kooskõlastatakse naaberkruntide omanikega.

Suvila puhul on suurimaks keskkonnaprobleemiks ühise kanalisatsiooni ja korraliku veevärgi puudumine. Tavaliselt on olemas ainult suveperioodil kasutatav veevärk, mis põhineb ühiskasutusel oleval põhjaveekaevul. Reoveed suunatakse kogumismahutisse, mis ei ole oma konstruktsioonilt (tavaliselt betoonrõngad) vettpidav. Kasutusel on kuivkäimla. Need lahendused ei ole elamus enam vastuvõetavad.

Reoveekäitlus peab vastama tänapäevastele keskkonnakaitsenõuetele, mis tähendab ühise kanalisatsioonisüsteemi rajamist kogu piirkonnas. Ajutiselt, kuni selle valmimiseni, võib tulla arvesse elamu heitvete kanaliseerimine veekindlasse (plastikust) kogumismahutisse ehk kogumiskaevu.

Oma veeallika ja lokaalsete puhastusseadmete ehitamine on võimalik ainult erandjuhtudel, kui selleks on sobivad tingimused (krundi suurus, soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused). Vesivarustus ja kanalisatsioonisüsteemid on tehnilisest ja majanduslikust seisukohast otstarbekas rajada ühistegevuse korras. Veeprobleemid lahendatakse detailplaneeringuga, milles on aluseks võetud valla üldplaneering või seda asendav piirkonna vesivarustuse- ja kanalisatsiooniskeem.

Suvilat ennast vaevavad enamasti vähesest kütmisest tingitud niiskuskahjustused. Lamedate katuste puhul lisanduvad veel sagedased katuslagede läbijooksud. Liigset niiskust annab ka puudulik vundamendi hüdroisolatsioon, liiga madal vundament ja madal põhjavesi.

Oma osa on ka halvasti tuulutatavatel põrandatel ja lagedel. Sageli ei ole seintes kasutatud õigeid ehitusmaterjale või takistab nende vale paigutus niiskuse eraldumist.

Äärmiselt ohtlikud on niiskuskahjustused just puithoonetes. Erinevalt tavalistest hallitusseentest kasvatavad puitu pehastavad seened (vamm) niidistiku puu sisse, lagundades puu ligniini ja tselluloosi. Progresseeruv ja niiskust transportiv niidistik võib erinevalt hallitusseentest tungida ka vahetus läheduses asuva kuiva materjali sisse ning nende kahjustuste ulatus on suurem.

Niiskuskahjustuste likvideerimine eeldab väga mahukaid ümberehitustöid ning sageli võib osutuda mõttekamaks hoopis nullist alustada.

Suvila hooajalisest iseloomust tingituna puudub hoonel soojustus. Lisaks soojustamisele ja helipidavuse tõstmisele tuleb siseõhu kvaliteedi halvenemise vältimiseks välja ehitada ka korralik ventilatsioon.

Võib eeldada, et suvilast elamut ehitades muudate ka selle ruumide planeeringut. See eeldab hästi läbimõeldud projekti koostamist, millega saab kõrvaldada suvila kasutamisel ilmnenud ebakõlad.

Kindlasti tuleb arvestada, et magamistuba jääks rahulikumasse majaossa ning et laste ja elutuppa paistaks võimalikult kaua päike.

Selline maja on enamjuhul ebarahuldavas tehnilises seisundis, mis tähendab, et nõutava elukeskkonna loomiseks peate ette võtma ulatuslikke remonttöid. Ei ole välistatud, et katuse läbijooksude, vihmaveetorude defektsuse, vundamendi puuduliku niiskusisolatsiooni ja teiste põhjuste tulemusena on maja niiskusest ja hallitusest kahjustatud. Hallituskahjustusega konstruktsioonid tuleb välja vahetada.

Remondi või taastamise käigus antakse majale vajalik soojapidavus (välisseinte soojustamine, kolmekordsete pakettakende paigaldamine jms). Kuna need tööd vähendavad korterites õhuvahetust, tuleb viimast kompenseerida mehaanilise ventilatsiooni paigaldamisega.

Remonditav maja võib asuda piirkonnas, kus elanike rahu häirivad välised müraallikad, sagedamini autoliiklus. Ebameeldivuse vältimiseks tuleb tugevdada müraallikapoolsete välisseinte ja akende heliisolatsiooni. Vajaduse korral peate muutma korterite planeeringut, mille käigus magamis- ja lastetoad paigutatakse müraallika suhtes maja vastasküljele.

Oluline on hinnata tehnosüsteemide tehnilist seisundit. Tuleb arvestada, et defektsed vee- ja kanalisatsioonitorud põhjustavad avariisid ja suurendavad majas niiskuskahjustusi. Sanitaartehnilised- ja inseneriseadmed tuleb majas õigesti paigutada ja monteerida, pidades kinni akustikanõuetest. Nende seadmete mürakarakteristikud määratakse kindlaks tehniliste passide, vastavate kataloogide ja vajalike mõõtmiste abil. Veetorusid ei tohi seintesse müürida ilma müra isoleeriva katteta.

Ahjukütte asendamisel teiste küttesüsteemidega peetakse eelistatumaks elektrikütet. Kui võetakse kasutusele kelder või soklikorrus, näiteks pesu- ja saunaruumidena, on nendes vajaliku mikrokliima tagamiseks kõige soositum elektripõrandakütte kasutamine.q

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:05
Otsi:

Ava täpsem otsing