Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Korterit vaata õhtul, maja päeval

Teet Sepaste 01. veebruar 2001, 00:00

Kuigi maaklerid töötavad peamiselt päevasel ajal, on just korterit soovitav minna vaatama ka õhtul. Siis ilmnevad mitmed, tulevasest korteriomanikust mitteolenevad, kuid sageli tähtsaks osutuvad tegurid.

Esimene, mida jälgida tasub, on tänavavalgustuse olemasolu. Teiseks kindlasti see, kui lähedale saab majale autot parkida ning kui kaugel asub lähim tasuline parkla ja millal on seal esimese koha vabanemist loota.

Õhtuti näeb ka kohalike igavlevate noorte kogunemiskohti ? näiteks lähedalasuv park. Mõned trepikojad võivad olla hommikul ideaalselt puhtad, kuid muutuvad õhtuks tundmatuseni.

Liftiga majades tuleks sisse kiigata lifti. Samuti peaks vaatama kahte viimast korrust, mis on tihti grafomaanidele liftiseinte laienduseks ning koosviibimiskohaks.

Õhtusel ajal saab kontrollida tipptunni tänavamüra taset korteris, ja kui veab, siis sedagi, kas ülemised naabrid kannavad kodus ainult puukingi.

Korteri müüjalt peaksite kindlasti küsima müümise põhjust, kuid maaklerid ei unusta enamasti omanikke instrueerida. Sageli teavad müümise põhjust ka avameelsed naabrid ning võib juhtuda, et selsamal põhjusel loobute teiegi ostust. Uurima peaks, mida on majas viimasel ajal remonditud ning palju on näiteks aega möödas viimasest katuse parandamisest.

Põhimõtteliselt võib remonttööd jagada kaheks. Esimesed parandavad hoone tehnilist seisukorda ja vähendavad ekspluatatsioonikulusid, teised suurendavad kinnisvara turuväärtust.

Viimasteks on näiteks trepikodade ja fassaadi värvimine, haljastuse korrastamine jne. Samal ajal võivad olla aga vahetamata amortiseerunud torustikud.

Ühistu olemasolu korral võiks uurida sedagi, mida on plaanis lähitulevikus korrastada ja palju see korteriomanikule maksma läheb.

Kindlasti tuleks ka aknast välja vaadata ja seejuures aknaid avada, et veenduda nende laitmatuses. Uute plastikakende puhul uurige, kuidas on lahendatud ventilatsioon.

Talvisel ajal võiks katsuda, kui soojad on radiaatorid, sest korteri saab soojaks kütta ka vahetult enne ostja saabumist. Kõrgematel korrustel asuvates korterites saab tarbimise tipptunnil ka lihtsa kraani avamisega veesurvet kontrollida.

Maja või suvila puhul peaks vältima õhtust ülevaatust. Tingimata tehke ostetavale majale ring peale. Uurima peaks, kas ei ole pragusid vundamendis ja välisseintes (kiviseinte ja voodrite puhul). Hoone ebaühtlase vajumise korral tekivad lõhed eelkõige vundamendis ja trepikodades.

Veekahjustused ilmnevad sagedamini sokli ja räästa piirkonnas. Sellele viitavad maha varisenud krohv, niiskuse laigud seinal, kõdunema hakanud puitvooder jne. Vaadata tuleks ka vihmaveetorude ja -rennide olukorda.

Juba sammalduma hakkava eterniitkatuse puhul arvestage peatse vahetamise vajadusega. Samuti tasub reservatsiooniga suhtuda värvitud valtsplekist katustesse.

Küsima peaks ka välistrasside asukohti ja nende puudumisel vastavaid rajamise võimalusi.

Kogumiskaevu puhul võiks huvi tunda selle suuruse ja tühjendamistiheduse vastu.

Oluline on ka elektrivõimsus, mis võib olla piiratud ning osutuda elamise laiendamisel ebapiisavaks.

Peale ostetava maja peaks vaatama, mida naabrid teevad. Kui kellelgi on ehitus pooleli, siis uurige, kui suur ja kõrge tulevane ehitis lõpuks tuleb.

Samuti tuleks vaadata naabermajade asukohti krundi piiri suhtes. Tuletõrjekujade nõude tõttu ei saa tihti kõiki maju ehitada krundi piirile ühtviisi lähedale. Võimaluste hindamiseks parim lahendus on krundi kehtiv detailplaneering, kuid vanemates elamurajoonides on need veel haruldus. Samas on detailplaneering vajalik olemasoleva maja laiendamise korral (peale või kõrvale ehitamisega).

Maja ülevaatusel tuleks käia ka keldris ja pööningul. Kui tube annab enne ülevaatust tuulutada ning seal ei pruugi kopituse lõhna parasjagu tunda olla, siis keldrit enamasti lõhnastama ei hakata.

Keldris saab lisaks liigniiskuse kontrollimisele tihti ülevaate ka põrandatalade olukorrast. Pööningul on näha kõik suuremad katusekatte lekkekohad ja tõsiste probleemide korral kandetarindi mädanenud osad.

Samal põhjusel tasuks pilk heita ka õues katusele. Juhul, kui see keskelt lohku vajub, on kandetarinditega tõsiseid probleeme.

Koos küttesüsteemi tööpõhimõtte ja kasutatava kütusega peaks küsima ka välisseinte konstruktsiooni kohta, et hinnata võimaliku lisasoojustuse vajadust.

Lisakorruse või pööningu väljaehitamise plaani korral on lisaks välisseintele hea teada ka olemasoleva vahe- või katuslae konstruktsiooni.

Siseruumides peaks vaatama eelkõige põrandate ja lagede horisontaalsust. Vajunud põrandad annavad sageli tunnistust kandekonstruktsiooni tõsistest puudustest.q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:05
Otsi:

Ava täpsem otsing