Salakütuse müüjad võtsid miljardi

Salakütuseturu suurust Eestis eelmisel aastal näitab tollistatistika, mille järgi on diislikütust Eestisse toodud umbes 60 000 tonni. Tegelikult tarbiti Eestis diislikütust majandusministeeriumi andmetel 200 000, kütusemüüjate andmetel aga 300 000 tonni ehk viis korda rohkem.

Kuna ülejäänud kütus tuli Eestisse aktsiisivabalt ehk salakütusena, jätsid maaletoojad maksmata 2,5?3 krooni kütusekilo kohta ehk kokku üle 700 miljoni krooni. Lisades siia salabensiini, võib salakütusevedajate aktsiisivõitu lugeda kuni miljardi krooni suuruseks.

Kui suur see number täpselt on, pole võimalik kindlaks teha. Jaemüüjad pole huvitatud ei enda ega ka teiste müügimahtude ja turuosade kommenteerimisest.

Kütuseaktsiisi riigikassast möödavoolamine on siiski tõsiasi. Seda ilmestab fakt, et planeeritud 1,774 miljardi krooni asemel laekus mootorikütuse aktsiisi aastal 2000 vaid 1,126 miljardi krooni eest. Seega on laekumise protsendiks 63,4.

Kes konkreetselt salakütust müüs, asjaosalised enda sõnul ei tea. Kuigi kogu Eestis tarbitud diislikütust ei müüda tanklate kaudu, sest suurtarbijatel, nagu Eesti Raudtee või Eesti Põlevkivi, on oma mahutipark, peab salakütus olema läbinud ka Eesti juhtivate jaemüüjate tanklaid. Sellest 6600 tonnist diislikütusest, mis detsembris makse makstes maale toodi, kõikidele ausat kütust lihtsalt ei jätku.

Suurem kahtlus langeb neile tanklakettidele, kes ise kütust maale ei too. ?Mitmes tanklas müüdi pikka aega diislikütust, mille hind oli 1?1,5 krooni võrra teistest odavam,? kinnitas Lukoil Tanklate juhatuse liige Vaido Virro.

Samas võivad jaemüüjad nimetada end heauskseteks salakütuse ostjateks, sest kütuse legaliseerimine toimub väidetavalt hulgimüüjate juures. Sealt sõidab jaemüüja juurde juba auto kütusega, mille kvaliteediomadustes sertifikaat kahelda ei luba. Kas sertifikaat just selles autos loksuva kütuse kohta käib, pole võimalik kindlaks teha. Küll on tolliamet kaalumas võimalust avalikustada diislikütust diislikütusena deklareerinud ettevõtete nimed.

Üks võimalusi, kuidas eelmisel aastal Eestis aktsiisist kõrvale hiiliti, oli valgustuspetrooli sissevedu. Seda võis teha kes iganes, sest maksustamata toodete sissevedajalt mingit eridokumenti ei nõuta.

Valgustuspetroolist saab enam-vähem diislikütuse omadustega vedeliku, kui seda segada kütteõliga: viimane annab muidu kuivale petroolile veidi määrimisomadusi, petrool aga lahjendab kütteõli ülemäärase väävlisisalduse. ?Sinna lisati lõhna pärast veel sortsuke diislikütust,? kommenteeris üks tundmatuks jääda soovinud kütuseturu asjatundja.

See võimalus jääb tänavu ilmselt tahaplaanile, sest varem maksuvabalt sisse veetud valgustuspetroolilt tuleb pärast eelmisel aastal toimunud kütuselisandite maksustamist aktsiisi maksta.

Teine, ka praegu toimiv võimalus aktsiisist kõrvale hiilida on diislikütuse deklareerimine kerge kütteõlina, mille kilogrammilt maks on vaid 50 senti. Selleks tuleb kütus erimärgistada ehk punaseks värvida ja värvist hiljem uuesti vabaneda, sest nn punase kütusega Eesti teedel ja tänavatel sõita ei tohi.

Usutavust sellele versioonile lisab tõsiasi, et kerget kütteõli toodi eelmisel aastal Eestisse neli korda rohkem kui diislikütust ehk 240 000 tonni. Katlamajades põletati sellest veidi üle 50 000 tonni, lisaks kasutati seda enamikes traktorites. Ülejäänu saatust võib vaid oletada.

Samas peaks olema kerge kütteõli diislikütuseks muutmist võimalik kontrollida, sest lisaks värvile lisatakse kütteõlile ka keemilist ainet, mis muudab õli koostist.

Viimase jätavad kütusevõltsijad välja puhastamata ja seetõttu võib umbes 8000 krooni maksva proovi abil salakütusemüüja tuvastada.

Vajadus salakütus jaemüügi tarvis õigeks kütuseks muuta sunnib looma ka nn ühe-rongi-firmasid, mis samas on majanduslikult väga tasuvad. Ühes rongis on 2500 tonni kütust, igalt tonnilt jääb maksmata 2540 krooni aktsiisi, seega on aktsiisivõit üle 6 miljoni krooni. Nii hästi teeninud firma võidakse rahus maha jätta.

Sellist manööverdamist soosib Eesti kohta hiigelsuure tegijate arvuga kütuseturg. Nimelt on Eestis õigus kütuse müügiga tegeleda 520-l ettevõtjal, millist hulka on aga ametkondadel raske kontrollida. Õigust kütust importida omab 98 ettevõtet.

Mootorikütusega sarnaste toodete, mootorikütuse komponentide ning lisandite maksustamine eelmise aasta 1. septembril avaldas oma mõju, näiteks suurenes bensiini sissevedu septembriga võrreldes 14 000 tonni võrra ehk sama palju, kui jaanuaris üldse bensiini sisse veeti.

November oli ka diislikütuse tarbimise tippkuu, samas langes sissevedu detsembris poole võrra, moodustades neljandiku-viiendiku sellest, mis Eestis tegelikult tarbitakse.