Sarviline sitikas kogu võrgu eest

Kaido Einama 01. veebruar 2001, 00:00

Paindliku kontori arvutivõrk tuleb ehitada õhku, sest õhk ei maksa midagi. Pealegi ei nõua traadita võrk mingeid erialateadmisi, toitejuhe seina ja juba töötabki.

Maailma suurim protsessoritootja Intel pakub oma raadiovõrgu seadmeid nüüd ka Eestis. Keskmise kontori võrgu ülespanekuks on vaja vaid ühte tugijaama, mis näeb välja nagu kahe sarvega sitikas ja raadiovõrgu kaarte sülearvutitele, kuid lisakaardiga võib võrku ühendada ka lauaarvuti.

Raadiovõrk võib täiendada ka olemasolevat traadiga arvutivõrku, raadiovõrk hakkab tööle lihtsalt tugijaama vabasse võrgupesasse ühendades. Raadiovõrgu seadega saab ka ühendada erinevaid võrke, kas raadio või traadi kaudu signaale vahetavaid, ühe tugijaama taha saab teoreetiliselt ühendada kuni 256 klienti. Soovitatakse siiski kuni 25 kasutajat, kuna liiga paljude kasutajate puhul muutub võrgu töökiirus aeglasemaks. Kuni 25 kasutajaga on garanteeritud kiirus 11 Mbit/s. Võrku saab seadistada ka üle Interneti turvalise veebiliidese kaudu.

Inteli raadiovõrgukaardi testimisel Äripäevas õnnestus raadiovõrgus olla kogu toimetuse piires kolmel korrusel, levi kadus ära vaid trepikojas ja liftis. Kuid isegi mobiililevi on liftis olnud katkendlik. Pärast levisse jõudmist võrguühendus taastus ilma igasuguste probleemideta. Tõrkus vaid Outlook, mis tuli uuesti käivitada.

Kiiruse poolest raadiointernet mingeid probleeme ei tekita ? vähimatki kiiruselangust 11 Mb/s võrgukaardiga võrgus olles võrreldes traatühendusega polnud. Probleeme pole ka turvalisusega, kuigi andmeside käib eetri kaudu, mille signaale saab eemalt pealt kuulata. Kogu side on salastatud kuni 128-bitise võtmega ja Access Pointi ehk tugijaama saab seadistada nii, et ainult määratud võrgukaardid saavad võrgus olla ja sisse logida. Raadiovõrk toetab ka traadita telefone. Tarkvaraga saab testida raadiovõrgu levitugevust ja vastavalt sellele planeerida tugijaamade asukohad. Inteli litsentsiga paneb seadmeid kokku Intersil.

1. Mis seadmeid firmas kasutate?
Kasutame Lucent WaveLAN?i ja Compaq?i raadiovõrgu seadmeid. Tallinna kontori katmiseks on seni piisanud kahest tugijaamast. Kokku on Tallinna kontoris parimatel hetkedel 30-40 raadiovõrgu kasutajat. Hiljuti vahetasime keskseadmed kiiremate (100Mb/s) vastu välja, kuna kasutuskoormus kippus kiirust takistama.

2. Mis muutus töös pärast raadiovõrgu kasutuselevõttu?
Raadiovõrk on vabadus. Seda võiks ehk võrrelda telefoniside vallas toiminuga. Mõned aastad tagasi oli fikstelefon paras luksusese ja inimesed ootasid aastakümneid telefonijärjekorras. Nüüd hakkavad ärksamad kodanikud oma telefonilepinguid üles ütlema: installeerivad koju interneti püsiühenduse ja kasutavad mobiile. Ka kiire andmeside ei pea ilmtingimata juhet pidi kohale jõudma. Töökoha paiknemine kontoris on ju tavaliselt seotud hulga infrastruktuursete sidemetega: elektripesad, telefoniliin, arvutivõrgu traadid. Meid ei takista miski igal hetkel vabalt ringi paiknemast. Hiljuti näiteks kolisime end majas veidi ringi; kui mööblifirma oli uued ja pisemad lauad kokku kruvinud ning võrgumehed said telefonid ringi tõstetud, ei kulunud terve osakonna töötajate ja nende asjade kolimisele rohkem kui 15 minutit. Kardinaalselt on muutunud kõikvõimalike ajurünnakute ja koosolekute väljanägemine: kogu informatsioon on kõigil osapooltel kogu aeg koosolekul saadaval, kuna kõik kasutavad võrgus olevaid sülearvuteid.

3. Kui palju see kulutusi kokku hoiab?
Mobiilsus ning dünaamilisus suurendab inimeste efektiivsust. Kasutame töövahenditena pea 80% ulatuses kaasaskantavaid arvuteid. Tavalise arvutivõrgu puhul tähendaks see kõikidesse koosolekuruumidesse vähemalt 10 uut arvutivõrgu otsa, nüüd polnud seda kulu vaja teha. Isiklikus plaanis õnnestus uusi eluruume viimistledes jätta ära igasse tuppa nõrkvoolu (arvuti + telefon) kaablite ja pesade paigutus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing