Kas riik peaks ASi Tallinna Sadam tükeldama?

Artikkel

- Uudised
- 1. veebruar 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas riik peaks ASi Tallinna Sadam tükeldama?
Selline idee on väga toores ja seda pole tõsiselt arutatud. Igasugused variandid on muidugi võimalikud. Tallinna Sadama tükeldamine võib tulla jutuks siis, kui see on majanduslikult ja makroökonoomiliselt kasulik. Hetkel ei ole tükeldamine kasulik.
Oluline on poliitilise kokkuleppe saavutamise soov. Seda teemat ei ole erinevate poliitiliste jõudude vahel veel arutatud. Samuti ei ole analüüsitud Tallinna Sadama tükeldamise võimalikke tulemeid. Ei ole veel tõsiselt arutatud ka ideed erastada osa Tallinna Sadama aktsiaid börsi kaudu .
Kõik taolised protsessid on pika vinnaga ja mulle tundub, et Tallinna Sadama tükeldamine ning erastamine ei tule tõsiselt päevakorrale praeguse koalitsiooni ajal.
Olen Tallinna Sadama tükeldamisele väga selgelt vastu. Tallinna Sadam ei ole ettevõte, mille puhul peaks rääkima mingisugusest Eesti-sisesest konkurentsist. Tallinna Sadam konkureerib kõigi Läänemere piirkonna sadamatega. Ma ei näe sellel mingisugust mõtet, et Lepiksoni idee pärast Tallinna Sadam turult välja tõrjuda. Sellel ideel ei ole tõsist põhjendust ja see oleks Eesti majandusele äärmiselt kahjulik.
Ma ei toeta ka Tallinna Sadama mõne sadama munitsipaliseerimist. Kui me räägime näiteks Paldiski sadamast, siis ei ole juba olemuselt tegemist munitsipaalsadamaga. Tegemist on klassikalise äriettevõttega ja sinna ei ole vaja munitsipaalil oma nina toppida. Kui Tallinna linn tahab endale sadamat, siis rajagu see sadam ise. Sobivaid kohti on selleks piisavalt.
Ma ei ole kuulnud ka viimasel ajal ideest osa Tallinna Sadama aktsiaid erastada. Ma ei näe selle järele ka vajadust, sest kõik operaatorteenused on juba erastatud. Riik on üksnes maa ja infrastruktuuri valdaja.
Oleks täiesti normaalne, kui Tallinna reisisadam kuuluks munitsipaalile. Nii on see näiteks Helsingis. Ülejäänud kolme kaubasadama suhtes võib lahendus olla nii ja naa. Näiteks Stockholmi sadamale kuuluvad ka 40 kilomeetri kaugusel olevad sadamad. Samamoodi kuulub Tallinna Sadamale Paldiski sadam. Ma ei saa öelda, et Lepiksonil on 100 õigus, sest maailmast on võimalik tuua ka teistsuguseid näiteid.
Paldiski sadam võiks olla eraldi, aga tõenäoliselt on tal siis palju raskem areneda. Tallinna Sadama koosseisus olemine võimaldas saada investeeringuid ja ehitada sadam tasemele, kus ta praegu on. Nüüd suudaks Paldiski sadam juba omaette eksisteerida.
Olen Lepiksoni eilses artiklis avaldatuga nõus, et täna on kaubatasu võtmine mõttetu. Kui Tallinna Sadam näitab, et teenib üle 400 miljoni krooni kasumit 800 miljoni krooni suuruse käibe juures ja investeeringuid enam ei tee, siis kaob kaubatasul mõte. Ajal, kui investeeringuid tehti, oli aga kaubatasu võtmine põhjendatud.
Hetkel kuum