Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Säästumarket ründab Eestit

Andres Reimer 02. veebruar 2001, 00:00

Eestis tegutseb hetkel 14 Säästumarketit, neist 10 avati eelmisel aastal. Tänavu plaanib poekett pikeneda veel vähemalt 15 poe võrra, millest enamik ehitatakse väljapoole Tallinnat. Säästumarketi täiesti uued sihid Eesti suuremate linnade kõrval on näiteks Valga, Paide, Võru, Viljandi, Jõgeva ja Kuressaare, kuhu soovitakse uute kaupluste jaoks maad osta.

Säästumarketi juhataja Maldar Mäesalu sõnul soovivad omanikud arendada 2003. aasta lõpuks Säästumarketi keti üle Eesti. ?Kõige suuremaks raskuseks on asukohtade leidmine, ? lisab ta, viidates samuti sellele, et erinevalt Tallinnast läheb näiteks väljakujunenud müügistruktuuridega väikelinnades kaupluse ehitamine palju keerulisemalt, sest sellele töötavad tihti vastu kohalikest ettevõtjatest koosnevad omavalitsused.

?Oleme jõuliselt turule tulnud Eesti ettevõte ja paljudele see ei meeldi,? tõdeb Mäesalu. Poeketi suuromanikud on Säästumarketi idee autorid Indrek Prants ja Sven Mansberg, kes on asutanud ka hulgimüüja Smarteni. Samuti kuuluvad Säästumarketi omanikeringi Mäesalu ise ning ka Guido Sammelselg, kes on praegu rohkem tuntud raudtee erastajana.

Mäesalu sõnul finantseeritakse Säästumarketi laienemist kolmandiku ulatuses omavahendite arvel ning kaks kolmandikku vahenditest moodustab laen Sampo Pangalt. Täpsemaid summasid ta ei ütle.

Säästumarketi näol on tegemist esimese discounter-tüüpi kaupluseketiga Eesti jaekaubandusturul. Sellist liiki poes on nii vähe võrdseid ja sarnaseid tooteid kui hädapäraselt vajalik. Üksikute kaupade suured kogused võimaldavad pakkuda tavapärasest 10?20 protsenti madalamat müügihinda, samuti teeb kulutusi väiksemaks kaupade müük otse kastidest ning igasugustest presentatsioonidest ja reklaamikampaaniatest loobumine.

Mäesalu sõnul oli Säästumarketi turule tulek igati loogiline samm, sest Eestis puudusid discounter?id, mis on näiteks Saksamaal haaranud ligi 30 toidukaupade jaemüügist. ?Keskmisest madalam elatustase teeb Eesti elanikkonna hinnatundlikumaks, mis omakorda teeb edukaks hinnale orienteeritud jaevormi,? lisab ta. ?Meie sihtrühmaks on ostja, kes planeerib väljaminekuid.?

Mäesalu hinnangul oli Säästumarketi turuosa möödunud aasta lõpuks umbes 6?7 toidu- ja esmatarbekaupade käibest. Poeketi mullune käive oli 380 miljonit krooni, kasumit omanikud ei avalikusta.

?Säästumarketi konkurentideks võib pidada kõiki jaekaubandusvorme, mis on orienteeritud hinnale, see on eelkõige turud, cash & carry-tüüpi kauplused ning hulgilaod, kust teostatakse jaemüüki,? selgitab Mäesalu. Samas on discounter?ite rünnak mõtlemisainet pakkunud ka teistele jaemüügikettidele Eestis.

ETK juhatuse liikme Mihkel Simsi hinnangul pole Säästumarket tarbijaühistute kaupluste konkurent. ?Keskmise tarbimisvõimega inimene tahab poes ise valikut teha, Säästumarket seda ei võimalda, pakkudes omapoolset valikut,? lausub ta ning viitab ka sellele, et mujal maailmas kaotavad discounter?id turuosa super- ja hüpermarketitele.

?Võttes üle kliendid nn hallist sektorist teeb Säästumarket tänuväärset tööd,? tõdeb Sims. Halli sektorina mõtleb ta turgusid ja kahtlaseid keldripoode, mille käive moodustab umbes neljandiku siinse toiduainete tarbimise 1,2 miljardi kroonisest aastakäibest ning mis ei kajastu statistikas.

Kui Säästumarketi pood Keilas avati, siis langes sealse avaturu käive neli korda, räägib Sims. ?Keila tarbijate ühistule mõju puudus,? väidab ta.

Samas laskis pärast Säästumarketi avamist Keilas ETK oma lähedalasuvas kaupluses hinnad samale tasemele ja soovitas sealsetel müüjatel mitte osta Säästumarketist.

Spari poode opereeriva Baltic Foodi turundusdirektor Marge Rahu sõnul on Säästumarketi tulek mõjutanud kõiki jaekaubandusega tegelejaid. ?Mõju pole muidugi selline, et jalust võtaks, aga seda siiski on märgata,? viitab ta pühadeaegsele käibele, mis polnud nii suur, kui loodeti.

?Neil on sortiment väga kitsas, aga tundub, et see klienti ei häiri,? tõdeb Rahu. ?Ka mujal maailmas töötab see asi hästi.? Rahu lisab, et Säästumarket on kiiresti arenenud ning on näiteks üks kümnest kandidaadist konkursil ?Turundustegu 2000?.

Rimi-keti importija, ASi Ludvigsen tegevdirektori Tiit Eliase hinnangul on Säästumarketil oma ni?? ning ta ei konkureeri otseselt kellegagi. ?Nad on sakslaste Aldi-keti täielik koopia,? lisas ta.

Aldi-keti asutajast, perekond Albrechtist on vahepeal saanud Saksamaa rikkaimad inimesed. Nende varanduse suuruseks hinnatakse 41 miljardit marka. Hiljuti laienes Aldi-kett Euroopast Austraaliasse.

Mihkel Simsi hinnangul läheb kunagi tõenäoliselt müüki ka Säästumarketi kett. ?Arvan, et kogu seda asja tehakse ikka mingi lõpliku väärtuse eesmärgil,? lausub ta. ?Kindlasti on siinsed ketid müügiks, selles pole midagi imelikku.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing