Valitsus ootab sadama müügiga

Tallinna Sadama teenuseid kasutava ASi Pakterminal juhatuse esimees Raivo Vare ütles, et Tallinna Sadama arenguskeemid on olnud jutuks poliitilistes ringkondades ja ka ettevõtte nõukogu on need tema teada arutusele võtnud. Vare sõnul pole aeg Tallinna Sadama erastamiseks praegu vee küps. ?Mida annaks erahuvi sissetoomine? Ainult tasku vahetuks,? lausus ta.

Vare sõnul võiks eelkõige kaaluda Paldiski Lõunasadama Tallinna Sadama koosseisust välja tõstmist.

Sama arvas eilses Äripäevas ka Robert Lepikson, kelle sõnul annaks see olulise tõuke arenguks kogu sealsele piirkonnale. Veel on räägitud Paljassaare ja Vanasadama Tallinna linnale andmisest.

Vare hinnangul peaks Tallinna Sadam kuuluma jätkuvalt riigile, kuid mitte taotlema järjest suuremat kasumit, kuid see eeldaks tema sõnul hoopis teistsugust lähenemist.

Tallinna Sadama nõukogu esimees Koit Uus ütles, et nõukogu on tõepoolest moodustanud komisjoni arenguvariantide vaagimiseks. Ta lubas, et kahe kuu jooksul esitab see oma seisukoha omanikule.

Riiki kui omanikku esindav teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ütles, et Tallinna Sadama erastamise või selle jagamise teema pole kunagi ei ministeeriumis ega ka valitsuses arutusel olnud. Ta ütles, et on variantidest, millest üks kõneleb sadama aktsiate börsile viimisest, kuulnud ajakirjanduse vahendusel. ?Mina olen rääkinud iseseisvate äriühingute moodustamisest,? lisas ta.

Erastamisagentuuri nõukogu juhtiv majandusminister Mihkel Pärnoja ütles, et Tallinna Sadam on piisavalt heas seisus ja praegu selle aktsiate müüki ei kavandata. Pärnoja hinnangul on vaja arvestada, kas ühekordne müügitulu kaalub üles pikaajalise eduka tegevuse. Valitsus pooldab tema väitel teist valikut.

Kui kunagi peaks Tallinna Sadama aktsiad müüki pandama, siis igal juhul mitte kogu pakki, vaid 10?20 protsenti, sest riik soovib kontrolli säilitada, selgitas majandusminister. Ta möönis, et eri sadamates on erinevate huvigruppide huvid, kuid ka riigil on oma huvid, sest piirivalve ja kaitsejõud kasutab samuti sadamaid.

Pärnoja ütles, et võimalikul erastamisel oleks huvilisi piisavalt nii Eestist kui ka väljastpoolt. Kuna tegu on väga kalli objektiga, kahtles ta, kas kohalikud ärimehed nii palju raha kokku saavad. ?Aga kui tuleb aktsiate avalik emissioon, lähevad kindlasti ka siinsed ettevõtjad kaasa,? märkis ta.

Kinnitamata andmetel tunnevad Tallinna Sadama vastu huvi Eesti Raudtee erastamisel kaotajaks jäänud Eesti ärimehed, kelle hulka kuulub ka sadamas opereerivate firmade juhte.

Vare rääkis, et Tallinna Sadam nõuab praegu operaatoreilt garantiisid iga väiksema investeeringu tegemiseks, aga ise ei võta infrastruktuuri loojana mingeid riske. Vare tõi näite Hollandist, kus riigi kasu sadamast tuleb dividendide asemel maksudest.

Mitu Tallinna Sadamas opereeriva firma juhti on kurtnud, et monopoolses seisus sadamas ei kohelda kõiki võrdselt, vaid mõnele on antud eeliseid nii kaikohtade kui tariifide puhul.

Lepikson avaldas rahulolematust sadama kaubatasu pärast, mis tema hinnangul tähendab topeltmaksustamist ja sööb sageli kogu firma kasumi. Ta ei pidanud õigeks olukorda, kus sadamas opereerivate firmade rentaablus jääb 7?15 protsendi vahele, sadama oma on aga 50 protsenti.