Kütteõlidele kehtestatud segased nõuded tõstavad sooja hinda

Ervin Soon 05. veebruar 2001, 00:00

Majandusministeeriumi väitel aga tehti nõuetesse muudatused tolliprotseduuri lihtsustamiseks, püüdes arvestada Euroopa traditsioone.

Nii mootori- kui ka katlakütustega tegeleva mittetulundusühingu Kütuste Ümarlaud juhatuse esimees Aleksander Johanson ütles, et läinud aasta suvel välja antud majandusministri määrusega uute vedelkütuste kvaliteedinõuete kohta on osa kasutatavaid ja varasemas määruses olnud katlamajade kütuseid välja jäänud. ?Määruses ei kajastata tervet ühte kütuste gruppi, kuhu kuulus 3?4 marki õli. Samuti on olemasolevates kerge ja raske kütteõli grupis paljud näitajad kokku kombineeritud, mis ei vasta ei Euroopa ega ka Venemaa klassifikatsioonile,? ütles Johanson.

Johansoni sõnul soosib uus kütteõlide kvaliteedinõuete määrus põlevkiviõlitootjaid, kes saavad sissetoodavate naftaõlide piirangu tõttu tekkinud tühiku täita ja jõulisemalt dikteerida hindu.

Põlevkiviõli tootjatel on seni oma kehtestatud normatiivid, kuigi majandusministeeriumi energeetikaosakond plaanib edaspidi ka põlevkiviõli vedelkütuste kvaliteedinõuete nimistusse tuua.

Johansoni sõnul kannatavad uute klassifikatsiooninõuete tõttu paljud kütteõlidel töötavad katlamajad ja nende soojuse tarbijad, sest Venemaal, kust veetakse sisse valdav enamik naftal põhinevaid kütteõlidest, on teistsuguste kvaliteedinäitajatega kütused ja neid praeguste ühe-kahe kütuse näitajate järgi importida ei saa, sest näitajad on omavahel loogilises süsteemis.

Katlamajadel jääb üle tarbida klassifikatsiooniga sobivat kerget kütteõli, mis on aga tavalisest märkimisväärselt kallim. Samuti ei sobi suhteliselt odavam masuut paljudele, eriti keskmistele ja väikestele katlatele.

Ka majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja asetäitja Kalle Maandi kinnitusel on suhteliselt odavamat rasket õli ehk masuuti Venemaalt raske saada, sest venelased püüavad järjest enam toota kvaliteetsemat ja kallimat kerget õli, mida saab müüa läände. Üle jääva raske õli tarbivad enamikus ära aga sealsed soojatootjad.

Samuti on Johansoni sõnul uute kvaliteedinõuete järgi kerge kütteõli kahtlaselt lähedane diislikütusele esitatavate nõuetega, mis soosib omakorda ahjukütuse kasutamist saladiislikütusena.

Kuigi uusi kvaliteedinorme on kritiseeritud, väidab majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Ell-Mari Koppel, et uutel nõuetel pole võrreldes varasematega puudusi. ?Varem olid tõesti iga õlimark välja toodud oma näitajatega, kuid ka nüüd saab lihtsamate, kerge ja raske koondnõuete all kasutada erinevaid õlisid. Lihtsalt nende õlide üks või teine keemiline näitaja peab mahtuma lubatud piiridesse,? rääkis Koppel.

Koppeli sõnul konsulteeris ministeerium enne uute kvaliteedisüsteemi kehtestamist ka mõnede soojatootjatega, kes polevat muudatuste suhtes vastuseisu ilmutanud. Majandusministeerium ootab Koppeli väitel siiski riigikogus menetletavat energiaseaduse muutmist, mis määratleb vedelkütuste nõudeid ühesemalt.

Eelmisel nädalal käis koos Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) laiendatud juhatus, kuhu kuulub ka kuus soojatootmisfirmat. EJKÜ tegevdirektori Rein Hanni sõnul oli kogunemise peapõhjus saada ülevaade kütusemarkide nõuetest nii Eestis, Euroopas kui Venemaal.

?Praegu on nõuded kõigis kohtades erinevad ning kogu katlamajade kütuste müügi süsteem on korrastamata. Kateldesse on sattunud ja võib sattuda igasugust kraami, vahel pooleldi vett, vahel midagi sellist, mis seadmed läbi kõrvetab. Müüjate sertifikaadid on seejuures korras,? rääkis Hanni.

Aleksander Johansoni sõnul ei jää Kütuste Ümarlaud rahule majandusministeeriumi seisukohaga ning kavatseb lähiajal esitada peaministrile pöördumise sooviga vedelkütuste kvaliteedinõudeid korrigeerida.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing