Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ametnikud pidurdavad välisinvesteeringuid

Andres Reimer 06. veebruar 2001, 00:00

Samal ajal, kui kümnete riikide poliitikud poevad nahast välja, mõjutamaks mõnda maailma vägevat korporatsiooni investeeringuteks, osutuvad Eesti ametnikud investeerimisest huvitatud ärimehele kättesaamatuks ütles eile IBM Eesti juht Valdo Randpere.

Möödunud suvel langes Eesti T?ehhi ja Ungari kõrvalt välja IBMi valikust ligi 400 töötajaga rahvusvahelise teeninduskeskuse rajamiseks, sest Randpere sõnul olid Eesti ministrid teema käsitlemiseks liiga hõivatud. ?Ministeeriumis, mida ma ei taha nimetada, lihtsalt ei ühendatud nii mind kui ka IBMi juhtivtöötajaid ministriga,? ütles Randpere.

?Viimasel ajal on hakanud ilmuma nõdrameelselt mõjuvaid välisinvesteeringute vastaseid seisukohti,? lausus Randpere. ?Kui ka ametnikud sellest nakatuvad, kujuneb Eesti tulevik tumedaks.?

Eesti peaks suurinvesteeringute meelitamiseks loobuma kõiki turuosalisi võrdsustavast liberaalsest majanduspoliitikast, ütles eelmise valitsuse peaministri Mart Siimanni majandusnõunik Heido Vitsur.

NRG Energy nõustus investeerima Eesti elektrijaamadesse, sest temale tagati pikaks ajaks turg. Tselluloositehas oleks Eestisse rajatud, kui riik oleks garanteerinud tooraine, selgitas Vitsur.

?Tundub, et me alahindame seda võitlust, mida maailmas uute töökohtade loomise nimel peetakse,? lausus Vitsur. ?Eesti vead investeeringute ligimeelitamisel on tehtud üksnes lollusest.?

Valitsus pole seni suutnud tulemuslikult koordineerida ametkondade ja eraettevõtjate pingutusi välisinvesteeringute ligimeelitamiseks, ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mart Relve. ?Investeeringute ligimeelitamine läheb üha raskemaks,? lausus ta. ?Kaubandus-Tööstuskoja koostöö riigiga üksikute projektide tasandil on kohati ideaalilähedane, kuid puudub pikemaajaline planeermine.?

Negatiivse kogemusena mainis Relve BMW tehase pakkumist, millest tema sai teada alles ajakirjanduse vahendusel. ?Ettevõtlust toetavate sihtasutuste reformimine tõestab, et senine süsteem töötas ebaefektiivselt,? lausus Relve.

1997. aasta jaanuaris külastas Eestit Lõuna-Korea kaubandus-tööstusminister Jae-Yoon Park, kes andis pärast visiiti Korea ametnikele korralduse asuda tõsiselt uurima Eesti turu uurimisega. Korea ja Eesti kaubandus-tööstuskodade ühisel seminaril osales ligi 40 firmat, sh Daewoo, Hyundai ja Samsung. Daewooga lepiti kokku, et nende esindajad tulevad peagi Eestisse arutama üle miljardi krooni küündivat tselluloositootmise projekti.

Aasta varem sondeeris Korea autotootja Hyundai Balti riigi turgusid, et võimalusel siia ehitada keskmiste reisibusside komplekteerimistehas. Erinevatel hinnangutel oleks võinud tehas maksma minna üle miljardi Eesti krooni.

Kolmandat kuud Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri juhtiv Mait Marran tõrjus ametnike suunas lendu lastud kriitikat, väites, et Eestil pole võimalik üle oma varju hüpata.

Marran tõi näiteks ühe anonüümseks jäänud toiduainetetööstuse ettevõtte, kes jättis Eesti võrdluses T?ehhi ja Ungariga kõrvale, sest ei leidnud siit piisavalt erinevate võõrkeelte kõrgtasemel oskustega töötajaid. ?Kui suurinvesteeringuks pole objektiivsed kriteeriumid täidetud, siis ei aita ükskõik kui hea pakkumne,? lausus Marran. ?Peame andma endale aru, et Eestil pole kõikide riikidega võrdseid võimalusi.?

Eesti mulluse välisinvesteeringute mahu tõusu üle 5 miljardi krooni võib pidada seni parimaks tulemuseks, ütles investeeringute agentuuri endine juht Agu Remmelg, kes töötab praegu Ragn-Sells Eesti ASi arendusdirektorina.

?Mitme miljardi krooni suurustele investeeringutele orienteerumine pole õige, sest nende meelitamiseks tehtavate erandite ja subsiidiumidega mätsitakse kinni maanduspoliitika möödalaskmisi,? lausus Remmelg. ?

Kibe koolitund BMW tehasega

Äpu ametnik suunab raha Eestist mööda

Välisinvesteeringute sissevool Eestisse on vähenenud, miks?

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing