Autoveod takerduvad viisade taha

Kaivo Kopli 06. veebruar 2001, 00:00

Mitu veofirmat tunnistas, et Saksamaa vedude katkemine mõjutab neid, aga kui oluliselt, seda ei soostunud nad kohe arvama. Pealegi pole viisanõude rakendumine veel kindel.

?Kui see tõepoolest kehtima hakkab, oleks see tõsine hoop, aga kindel ju asi ei ole ning loodame, et viisat ei hakata nõudma,? ütles Parmetransi esindaja. Tema sõnul on esialgu siinsest Saksa saatkonnast öeldud, et uut korda ei ole, jätkake vedamist nagu varem. ?Meie partnerid Saksamaal on ka kinnitanud, et nad läkitavad vajadusel taotlused ja tööviisa saamine ei tohiks olla probleem,? öeldi Parmetransist, mille vedudest 80% on seotud Saksamaaga.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp kinnitas, et löök veofirmadele oleks siiski tõsine. ?Kas või selles mõttes, et Saksamaa vedusid tehakse uute, euronõuetele vastavate, kallite ja keskkonnasõbralike autodega. Pealegi on paljud neist Mercedesed ja sealt samalt Saksamaalt,? ütles Kuldkepp.

Euronõuetele vastavaid veokeid on tema sõnul Eestis 1080. Need on valdavalt uued autod, mis kokku maksavad kuni 1,5 miljardit krooni. Kuldkepi arvates võib Saksamaa vedude äralangemine tuua kaasa liisitud veokite seismajäämise ning kuna firmad midagi ei teeni, on nad sunnitud autod liisingufirmadele tagasi andma. ?Poolteist miljardit ei ole just väike, vaid ikka märkimisväärne raha,? tõdes Kuldkepp.

Seni ainus teadaolev tööviisa nõuet puudutav dokument on Saksa transpordiministeeriumi teade. Saksa saatkond kinnitas ERAA-le viisanõuet, kuid keeldus samas võimaldamast Eesti vedajatele viisanõude puhul üleminekuaega. Tööviisa taotlusele vastuse saamiseks võib kuluda kaks kuud. Kuldkepi sõnul on Saksa piiril seni viisata Eesti veokijuhte siiski vaid hoiatatud.

ERAA andmetel tegid Eesti autovedajad eelmisel aastal Euroopa Liidus enam kui 12 000 sõitu. Neist oli Saksamaaga seotud 3747. Kui võtta aluseks, et umbes nii palju kauba sisse- ja väljavedu Saksamaalt võib seega sel aastal ära jääda, siis jääksid Eesti veofirmad ilma enam kui 100 miljoni kroonini ulatuvast teenistusest.

?Asi on selles, et Saksamaa on nüüd hakanud tõlgendama kabotaa?ina ehk riigisisese veona ka vedu Saksamaalt Euroopa majandusruumi. Oht on aga selgelt selles, et seda eeskuju võivad järgida ka teised ELi liikmesriigid,? ütles Kuldkepp. Teiseks ohuks on tema sõnul võimalikud sarnased sammud Venemaa poolt. Venemaa on ammu kurtnud, et kuni 80% vedudest teevad seal välismaised veofirmad ning on vaid aja küsimus, millal seal välisvedajate piiramiseks mingeid samme astutakse.

ERAA on pöördunud kirjaga pea- ja välisministri ning teede- ja sideministri poole ning Kuldkepi sõnul käidi selgust otsimas ka Saksa saatkonnas. ?Muidugi vastasid nad, et tööviisa taotlemine on võimalik, kuid tegelikult on neid välja antud väga vähe. Ja kui tööloa saavadki mõned tuhandest veokijuhist, siis pole sellest ju mingit kasu,? tõdes Kuldkepp.

Kuid kõiki veofirmasid ei löö uus kord ühe vitsaga. Näiteks ASi Balti Transiitveod juhataja Lauri Liiv ütles, et tema firmat tööviisa nõue küll puudutab, kuid mitte oluliselt. ?See ei anna meile kõva lööki, aga meil siiski on vedusid, mis käivad Soomest Saksamaale ja vastupidi, aga sel juhul tuleb lihtsalt sõita teeloaga,? osutas Liiv väljapääsule, millest aga pole kauaks abi, sest teeload saavad peagi otsa.

Kui näiteks Eesti auto läheb Saksamaalt Soome, siis väljastab Saksamaa kolmanda maa teeloa. ?Kui meie auto käib Soome ja Saksamaa vahet, siis peab seega olema nii Soomelt kui Saksamaalt kolmanda maa teeluba,? selgitas Liiv. Tema sõnul on Soome kolmanda maa teelubasid küll, kuid Saksa omasid jagub näpuotsaga. ?Jätkub ehk kaheks kuuks, seega sama hästi kui ei olegi enam,? tõdes Liiv, kelle väitel neid lubasid kindlasti mitte juurde ei anta. ?Sedasi sakslane kaitsebki oma turgu. Aga ma arvan, et ega eestlased ei oleks samamoodi rahul, kui sakslased siin veaksid,? ütles Liiv.

Balti Transiitveod pääseb aga suuremast tagasilöögist ka siis, kui teeload otsa saavad. ?Me oleme soomlaste tütarfirma ja kui on vaja, paneme lihtsalt Soome autod ja Eesti mees, kellel on Soome tööluba, siis ei ole tal vaja viisat,? rääkis Liiv, kelle firmas on viis sellist Soome töölubadega meest.

Saksa transpordiministeeriumist Eesti teede- ja sideministeeriumile läkitatud märgukirjas tõdetakse, et Eesti, Horvaatia, Läti, Leedu, Poola, ?veitsi, Slovakkia, Sloveenia, T?ehhi ja Ungari veoautojuhtidele on kehtestatud Euroopa majandusühenduse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein ja Norra) liikmesriikide vaheliste vedude teostamisel viisanõue. Tööviisa kohustus kehtib autojuhtidele, kes veavad kaupa Saksamaalt mõnesse teise Euroopa majandusühenduse liikmesriiki või vastupidi. Seda tõlgendatakse kui töötamist Saksamaal ning siin viisavabadus ei kehti, samas kui transiidil läbi Saksamaa viisat ei nõuta. Mõneti kummalisel kombel ei kehti uus nõue Ukrainale ja Venemaale.

Kuldkepi sõnul on kummaline seegi, et ametlikult ei paista Saksamaa olevat teatanud tööviisa nõudest. ?Kui üks riik muudab kehtivat viisare?iimi, siis saab ta seda muidugi teha, aga peab kohese muutustest diplomaatiliste kanalite kaudu teatama. Paistab, et seda pole tehtud,? rääkis Kuldkepp.

Saksamaa saatkond Eestis ei soovinud kommenteerida tööviisa nõuet, sest saatkonnal pole piisavalt infot. ?Me oleme saatnud järelepärimise Berliini ning ootame sealt vastust,? ütles saatkonna pressiata?ee Hans-Peter Jugel.

Ta ei soovinud ka öelda, kas juba praegu nõutakse Eesti autovedajalt Saksamaale sisenedes tööviisat.

30.01.2001 Saksamaa nõuab veoautojuhtidelt viisat

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing