Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Daiwa afääris kinnimätsimise kahtlus

Peep Sooman 06. veebruar 2001, 00:00

Novembris lõpetab riigiprokurör Piret Pauk?tys oma algatusel valeandmete esitamises süüdistatud endiste Hoiupanga töötajate suhtes viimase kriminaalasja. Süüdistuskokkuvõtte koostajad keskkriminaalpolitseist ei mõista, miks enam kui 200 miljoni krooni väidetava kõrvalekantimisega seotud, politseinike sõnul selgete kuriteotunnustega kriminaalasi kuulub selle ühe protsendi sisse, mille prokurör ise lõpetab.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna rahanduskuritegude talituse uurija Tõnu Samuel ütleb, et riigiprokuröri otsus on põhjendamatu. ?Kui oleks põhjendatud, siis me poleks süüdistuskokkuvõtet prokuratuuri saatnudki,? räägib ta. Uurija sõnul teeb asja iseäranis segaseks seik, et sama prokurör oli varem kinnitanud Kilbi ja Maari süüdistused. Süüdistuste kinnitamisel koostab politsei süüdistuskokkuvõtte, mis prokuröri uue kinnitusega kohtusse saadetakse. Samuel soovitab ajakirjanikul pöörduda ka keskkriminaalpolitsei juhtkonna poole, kes on uurijaga prokuröri otsuses samal meelel.

Keskkriminaalpolitsei asedirektor Kersti Jundas ütleb tülpinud häälel, et prokuröri otsuse kohta tuleb küsida prokuröri enda käest. ?Milline on minu seisukoht, see ei oma tähtsust, mul võib olla paljudes asjades eriarvamus, aga see ei maksa midagi,? nendib Jundas.

?Reegel see küll ei ole,? kommenteerib Jundas olukorda, kus varem süüdistused kinnitanud prokurör ise kriminaalasja lõpetab. ?Kuna tegemist on riigiprokuratuuriga, siis kellele me ikka edasi kaebame,? lisab Jundas.

Piret Pauk?tys viibib Rootsis, riigiprokuratuuri avalike suhete juhi sõnul ei anna prokurör ilma dokumentidest asja meelde tuletamiseta kommentaari.

Piret Pauk?tys märgib novembris avaldatud pressiteates, et pika ja põhjaliku uurimise käigus tuvastati täpselt, mida kujutas endast nn Daiwa afäär, kes seal osalesid, mida täpselt keegi tegi ja miks nii tehti. Ta lisas: ?Kriminaalasja lõpetamise tingis juriidiline hinnang. See, mida konkreetsed isikud asja raames tegid, võis olla küll ebaeetiline, taunitav jms, aga selline käitumine ei sisaldanud endas kuriteo koosseisu, st ta ei mahu mitte ühegi kriminaalkoodeksis ettenähtud paragrahvi alla.?

Riigiprokurör Heino Tõnismägi ütleb, et tema ei saa kommenteerida teise prokuröri otsuseid. Samas toob ta välja statistika, mille kohaselt saatis prokuratuur mullu kohtusse üle 4000 kriminaalasja, vaid 40 ehk alla ühel protsendil juhtudest lõpetas prokurör oma algatusel kriminaalasja.

Ühe süüdistatu, Hoiupanga endise juhatuse esimehe Aare Kilbi sõnul oli terve kriminaalasi segane. Kilp kinnitab, et Hansapanga ladvik ähvardas teda vanglaga, kui Kilp teatud allkirju ei anna. Tema sõnul nõuti temalt näiteks hiljem üle 200 miljoni krooni eest Hansapanga aktsiaid omandanud Marcel Vichmanni ametlikku kõrvaldamist väidetava rahakantimise firma juhatusest, millest Kilp aga loobus. ?Hiljem kriminaalasi ikkagi lõpetati,? nendib ta.

Teine süüdistatu, Hoiupanga endine pearaamatupidaja Juta Maar keeldub kommentaaride andmisest.

Hoiupanga endine peajurist Marcel Vichmann kinnitab, et seoses skandaaliga tal süümepiinu pole. Kellega ta võidetud raha jagab, ei oska või ei taha Vichmann öelda.

Hansapanga asutaja ja endine juht, linnapea Jüri Mõis ütleb, et süüdistusest loobumine on ebaloogiline. ?Siseministrina Taalil küll võimalust seda mõjutada polnud,? leiab endine siseminister Mõis. ?Võib-olla tänu oma koonderakondlikele suhetele,? hindab Mõis võimalust, et raha kadumisega seotud Taal võis ebaausal teel prokuröri otsust mõjutada.

Mõisa hinnangul ei jää kohtu teel võidetu raha vaid Vichmannile. ?Arvan, et saagi jagamine praegu käib,? lausub ta. Mõisa sõnul on potentsiaalseteks rahasaajateks skeemi rahastanud Olari Taal ning teised Hoiupanga tipptöötajad, kes ametlikult oma osaluse kohtutes võidu saavutanud firma Vichmannile kinkisid.

Praegu toiduainekontserni Ösel juhatav Olari Taal ütleb Mõisa kommentaari kohta, et seal, kus lõpevad loogilised argumendid, algab paranoia, mille mootoriks on teiste kahtlustamine iseenese rikutuse piirides. Taali sõnul on Kilbi ja Maari kriminaalasja lõpetamine igati õigustatud, millega temal mingit pistmist pole. ?Vichmann ei ole mulle midagi andnud, meil pole mingit sellekohast kokkulepet ja me ei ole sellest isegi rääkinud,? lisab Taal.

Hansapanga teine asutajaliige, investeerimispankur Rain Lõhmus leiab samuti, et Aare Kilbi ja Juta Maari puhul oli selgelt tegu valeandmete esitamise ja investorite petmisega. ?Ma ei tea, kas see on kuritegu, kuid valeandmete esitamine toimus,? lisab Lõhmus.

Teadlikult ebaõigete andmete esitamise eest majandusüksuse tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta karistatakse rahatrahviga või mingil ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

Keskkriminaalpolitsei saatis Hoiupanga endise juhatuse esimehe Aare Kilbi ja endise pearaamatupidaja Juta Maari süüdistuskokkuvõtte riigiprokuratuuri kinnitamiseks mullu juuli keskel, süüdistades Kilpi ja Maari valeandmete esitamises. Juuni lõpus jättis prokuratuur kuriteo koosseisu puudumise tõttu kinnitamata Daiwa protsessiga seotud süüdistused Hoiupanga endistele juhtidele Olari Taalile, Heino Viigile ja Üllar Jaaksoole. Politsei kahtlustas Taali valeandmete esitamises ning Viiki ja Jaaksood ametialases lohakuses. Kuriteo koosseisu puudumise tõttu pääses süüdistusest ka panga endine peajurist Marcel Vichmann.

  • Kolm aastat tagasi emiteerib Hoiupank 700 miljonit krooni eest uusi aktsiaid. Panga kuus tippjuhti ostavad ligi pooled emiteeritavatest aktsiatest välja 345 miljoni krooni eest Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) nime all. Seltskonda kuuluvad Olari Taal, Heino Viik, Priit Haller, Aare Kilp, Juta Maar ning Marcel Vichmann. Et summa kokku saada, panevad pankurid esiteks kokku oma raha (väidetavalt kuulus suurem osa kogutud 127 miljonist kroonist Hoiupanga juhile Olari Taalile), lisaks laenavad nad Jaapani Daiwa pangalt 218 miljonit krooni. Laenu tagatiseks pandivad nad needsamad välja ostetavad Hoiupanga aktsiad, kusjuures HTASi kuulunud Hoiupanga juhid annavad Daiwale veksli, et kui raha laenaja ei suuda võlga õigeaegselt tasuda, maksab selle kinni Hoiupank.

  • Laenu tagasimakse tähtajaks on Hansapank ja Hoiupank otsustanud ühineda ning bilansside auditeerimisega tuleb ka kahtlane laen välja. Hoiupanga nõukogu usaldab kogu asjaajamise panga peajuristile Marcel Vichmannile. Ülejäänud pankurid astuvad mängust välja, kinkides HTASi osalused Vichmannile. Juristi off-shore-firma Coalgate Ltd saab volitused aktsiad Daiwalt välja osta. Selleks laenab pank võlakirja alusel firmale 225 miljonit krooni. Vichmann maksab laenu, kuid aktsiad kantakse uuesti Vichmannile kuuluvale HTAS-le, sest just HTAS oli need kunagi Daiwale ka pantinud. Vichmann jätab aktsiad endale, sest ainus, kes juriidiliselt vastutab, on maksuvabas riigis registreeritud Coalgate Ltd, kes oli Hoiupangale andnud sisuliselt katteta võlakirja.

  • Detsembris 2000 saabub viimane kohtuotsus ? Vichmann pidi 200 miljoni krooni väärtuses aktsiatelt maksma Hansapangale 56 miljonit krooni. Järele jäi üle 140 miljoni krooni.

kohtusse saadeti -- 4173 kriminaalasja
täiendavale uurimisele saadeti -- 402 kriminaalasja
prokurör lõpetas -- 40 kriminaalasja (Allikas: riigiprokuratuur )

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing