Pensionikindlustus kui puhkuseosak

Eelmisel laupäeval oli firma Albag Konsultatsioonide järjekordsele seminarile kogunenud umbes 60 inimest, nende hulgas nii firma konsultante kui ka kergeusklikke, kelle sõbrad-sõbrannad olid kutsunud kasulikku investeerimislepingut sõlmima. Avalikku reklaami firma ei tee.

Albag Konsultatsioonide OÜ juhatuse esimees Tatjana Lefanova räägib pensionikindlustuse vajalikkusest ja tutvustab firma pakutavat võimalust paigutada oma raha tuntud Austria fondidesse Gamax Top-100, Gamax Junior ja mujale. Lefanova maalib kuulajaskonnale pildi ülitulusast rahapaigutusest, Gamax Top-100 keskmine tulusus olevat 28 protsenti ja Gamax Junioril 40 protsenti. Kes ei sooviks sel moel oma raha kasvatada. Kahjuks on tegemist ajast- arust andmetega, 1997. aasta kaheksa kuuga õnnestus paljudel eestlastelgi miljonäriks saada. Täna ei maksa see aga enam midagi.

Lefanova jätab samuti ütlemata, et eelmisel aastal kandsid fondid suuri kahjusid ning keskmine tootlus ei ületa tänaseks 18 protsenti.

?Meie ei garanteeri klientidele mingit tootlust,? kinnitab Lefanova ajakirjanikele. Kuid kergeusklikele ei olegi seda tarvis, sest professionaalselt maalitud pilt helgest pensionipõlvest mõjub juba iseenesest garantiina.

?Võrkturustuse agressiivsele müügimeetodile on lihtne seletus ? nad peavad endale kliente värbama, sest mida rohkem on kliente, seda suuremat palka nad saavad,? ütleb Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potissepp. ?Hea palga nimel tallatakse vahel jalge alla ausus ja konservatiivsus, mis selles äris on põhinõuded,? tõdeb ta.

Potissepp ei ole küll firmast Albag midagi kuulnud, kuid ütleb, et Eesti inimeste vähest teadlikkust on ennegi finantstoodete müügil ära kasutatud. Austria päritolu poollegaalsete firmadega on Potissepp 7?8 aasta jooksul varemgi kokku puutunud.

Kindlustusinspektsiooni peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Kaido Tropp tunnistab, et kindlustuslepingute vahendajate ja konsultatsioonifirmade tegevus on olnud reguleerimata, kuid 1. augustist olukord muutub ja tegemist saab olema litsentseeritud tegevusega.

Albag pakub klientidel ka väidetavalt tänavu Austrias asutatava VIP Investment panga aktsiaid. Lähemal uurimisel selgub, et raha tuleb kanda Austriasse firma Albag kontole, kuid tegemist on firma CEEM aktsiatega. Emissiooniprospekti Albagi konsultantidel klientidele näidata ei ole, samuti pole emissioon Eesti väärtpaberiinspektsioonis registreeritud.

Pool aastat tagasi, mil Äripäev VIP-panga aktsiate müügist esmakordselt kirjutas, avaldasid investeerimispankurid kahtlust, et tegemist on pettusega, sest miks peaks üks Austria pank Ida- Euroopast aktsionäre kaasama. Ajakirjanik sai pärast loo ilmumist vigases inglise keeles koostatud ähvarduskirju, milles soovitati teema käsitlemine sinnapaika jätta. Tervisele pidavat kasulikum olema.

Suvel kinnitas Lefanova, et ei müüda mitte aktsiaid, vaid ettevõtte omakapitali laiendamise tõendeid.

Raissa Tabakajeva CEEMi Viini peakontorist kinnitas eile, et CEEMi aktsionäride ringi kuulub Albag, kuid aktsiate edasimüügi õigust ei ole neile antud. Küll olevat Albag võimaldanud aktsiaid osta oma töötajatel.

Tabakajeva sõnul on CEEMil edaspidi kavas taotleda panganduslitsentsi, kuid konkreetsest VIP-pangast ei tea nad midagi.

Albag Konsultatsioonide konsultant püüdis eelmisel aastal ka ajakirjanikku VIP-panga aktsiad ostma meelitada, kinnitades, et pärast aktsiate Frankfurdi ja Müncheni börsil noteerimist tõuseb nende hind vähemalt poole võrra.

Investeerimisspetsialistide kinnitusel on aga etteulatuvate hinnaliikumiste ja tootluste prognoosimine ülimalt ohtlik, sest eksitab klienti.

?Sellist toodete müüki peaks kindlasti uurima väärtpaberiinspektsioon ja tarbijakaitse, ütleb Hansapanga investeeringute juhtimise divisjoni direktor Priit Põldoja.

?Üldiselt näib kogu Albagi tegevus liiga ilus, et tõsi olla,? lisab Põldoja kokkuvõtteks.

Eelmisel suvel uuris väätpaberiinspektsioon Albagi-poolset VIP-panga aktsiate müüki, kuid ettekirjutusest kaugemale ei jõutud, sest firma väitis end tegelevat vaid konsultatsioonidega, mitte aktsiate ega fondiosakute müügiga. Inspektsioon ei suutnud vastupidist tõestada.

Ka ajakirjanikele kinnitab Lefanova, et Eestis tegutseb vaid konsultatsioonifirma, kes tahab kliente nõustada oma tuleviku paremal kindlustamisel.

Samas tunnistab ta, et Austrias asuv emafirma maksab konsultantidele müüdud finantstoodetelt komisjonitasu.

Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Kristjan-Erik Suurväli tunnistab, et inspektsioon võib küll taotluse esitamisel firma tegevust uurida, kuid ei suuda garanteerida, et protsess jõuab mingi konkreetse lahenduseni. ?See võib sumbuda juriidilistesse keerdkäikudesse,? tõdeb ta.

Suurväli lisab, et inspektsiooni asi ei ole kontrollida iga konkreetset maaklerit või analüütikut, kelle investeerimisnõuande tulemusena inimene vale investeerimisotsuse teeb. Sellisel juhul tuleb pöörduda ettevõtte enda poole. Kui aga kogu firma tegevus on juba ette pettusele üles ehitatud, on asi keerulisem.

Ameerika süsteem, kus väärtpaberiinspektsioon suudab analoogse süsteemi eos lämmatada ning vahendaja peab oma süütust tõestama, ei hakka tõenäoliselt meil kunagi kehtima.