Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Presidendi untsus valimisseadus

    Kui mõnel maal mõne ülikooli juures kirjutab keegi riigiõiguse õpikut ja ta tahab tuua näite selle kohta, kuidas ei tohi riigipea valimise seadust koostada, soovitaksin talle Estonian case´i.
    Meie põhiseadus määrab riigikogu ja kohalike omavalitsute volikogude valimisteks paar üldpõhimõtet ja jätab täpsema korra kehtestamise riigikogus vastuvõetud seadustele. Teisalt on presidendi tekitamise viis ses nii üksikasjaliselt paika pandud, et tühinegi kohendus nõuab põhiseaduse muutmist.
    Lähtekohaks on klausel: ?Vabariigi presidendi valib riigikogu.? Säte on täiesti vastuvõetav. Parlamentaarsele demokraatiale ülesehitatud riigides kuulub riigipea valimine tihtipeale seadusandliku kogu pädevusse. Ainult et sama hingetõmbega, millega meie riigirajajad 1992 tolle kohustuse riigikogulaste peale panid, võtsid nad selle neilt tagasi. ?Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus.? Voore on kolm, aga künnis kõigi puhul ühesugune: 68 poolthäält.
    Olukorras, kus riigikogu moodustavad mitu (praeguses 8) erakonda ja vastasleerid oponeerivad teineteist, on niisama hästi kui võimatu, et ühte isikut toetab aktiivselt 2/3 101-st (opositsiooni osaline erapooletuks jäämine või hääletamisest loobumine ei langeta künnist). Kahel tingimusel võiks Toompea tulemuseni jõuda. Presidendiks tehakse kompromisside kompromiss, kes nõustub painduma igaühe tahte all. Või võit saavutatakse tänu parteide tagatubades asetleidnud lehmakauplemistele.
    Kumbagi varianti ei soovi ma oma riigile. Tegelikult ongi tõenäosus erakordselt suur, et riigikogu jätab põhiseadusliku kohuse täitmata. Kui nii, siis valib presidendi valimiskogu. ?Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest.? Lugu läheb aina pentsikumaks.
    Kes valivad Eestis omavalitsuste volikogusid? Kodanike kõrval ka mittekodanikud ja püsielanikest võõrriikide kodanikud. Seega löövad Eesti riigipea valimistel kaasa isikud, keda on volikokku volitanud näiteks Venemaa alamad.
    Kohalikke omavalitsusi on meil 247, elanike arv Ruhnu vallas alla saja, Tallinnas üle neljasaja tuhande. Tõsi, Tallinn saadab valimiskogusse 10, Tartu 4, Pärnu 2 esindajat. Ent kuna üheainsa delegaadi lähetavad kõik linnad ja vallad, kus hääleõiguslikke Eesti kodanikke (sic!) on vähem kui 10 001, erinevad delegaadid inimeste hulgalt, keda formaalselt esindavad, rohkem kui sada korda.
    Valijameeste institutsiooni kasutatakse siin-seal mujalgi. Aga kui valimiskogu koosseisu USAs (nagu varem Soomes) selgitab rahvahääletus ja iga selle liige on seotud konkreetse kandidaadiga (meelemuutus on sallitav üksnes patiseisu tekkides), ei ole Eesti presidendi tegijad eelnevalt seotud mitte kellegagi ega mitte millegagi. Seaduseandja teeb näo: ja mis siis? Ainult kukalt jääb üle kratsida nendel, kes kehtestatud protseduuri süvenevad. Kui üks asi untsu peab minema, siis untsu ta läheb.
    Valimiskogu koosseisu isikuti saame lõplikult teada alles seitsmendal päeval enne valimisi. Kõik need mehed ja naised on seaduse sõnutsi otsuse langetamisel vabad. Ei enne ega pärast nende valimist volikogusse või volikogu poolt valimiskogusse ole neil kohustust teatada, keda nad riigipeaks eelistavad.
    Eesti presidendi valmised on kaudsed, väidetakse. Vaidlen vastu. 857 000 hääleõiguslikule kodanikule pole antud ühtegi hooba valijamehi kaudseltki mõjutada.
    Ja kandidaadid? Valitavate esitamisõigus on ainult valijatel. Registreerimine lõpetatakse teisel päeval kell 18.00 enne riigikogu ja valimiskogu esimest vooru ja kaks tundi enne riigikogu teist vooru. Musta hobuse areenile kappamiseks on loodud eriti soodsad tingimused.
    Eesti on demokraatlik riik. Niisiis tehku igaüks ettepanekuid, arutagu kandidaate. Jah, koerad võivad klähvida, uriseda, kilgata, aga karavani samm ei pea sellest muutuma. Ei põhiseadus ega hilisem presidendi valimisseadus näe valimiskogule ette ainsatki kohustust või vastutust kõrgeima riigivõimu kandja ees.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.