Seadus sunnib investeerima keskkonnakaitsesse

ÄP Online 07. veebruar 2001, 00:00

ELi reostuse vältimise ja kontrolli direktiivil põhineva seaduseelnõu ellurakendamine tähendab suurtootjate jaoks seda, et nad peavad rangelt kontrollima kogu tootmisprotsessi alates tooraine hulga optimeerimisest, lõpetades heitmetega vette, õhku ja maapinnale. Tähelepanu tuleb pöörata ka heitsoojuse, müra ja vibratsiooni vähendamisele ja õnnetusjuhtumite ennetamisele.

Kõigi Eestis paiknevate ettevõtete, sh Eesti elektrijaamade, Viru Keemia Grupi, Silmeti jt tehnoloogia uuendamine nõuaks hinnanguliselt kokku kuni 20 miljardit krooni, millest suurem osa tuleb välja panna omanikel. Näiteks Eesti Energial on kavas elektrijaamade tootmisse aastatel 2000?2007 investeerida viis miljardit krooni.

Keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Jüri Truusa sõnul tegeldakse seni enamikus ettevõtetes selle heitmega, mis toru otsast välja tuleb, selle asemel et kogu tootmist korraldada nii, et heitmed oleks minimaalsed.

?Ühest toru otsast topime toorained sisse, keskelt võtame toodangu ja toru lõpus teeme saaste kõrvaldamiseks hirmsaid jõupingutusi. Kui me toru otsast liigselt või valesid asju sisse ei topiks, oleks ka heitmeid vähem,? ütles Truusa.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:07
Otsi:

Ava täpsem otsing