Võlg tähendab täitmata jäänud kohustust

Professor Uno Mereste kirjutab 10. jaanuari Äripäevas, et võlaõigusseaduse eelnõu on professor Paul Varuli laps. Ja oma last kaitstakse kõigi vahenditega.

Varuli (vt ÄP, 04. ja 05.01) ainus arvestatav argument näib olevat poliitiline tellimus, poliitikute soov taastada Eesti seadused sõjaeelsel kujul ? kuna siis oli võlaõigusseadus, tuleb ka nüüd kehtestada võlaõigusseadus (VÕS). Paraku tundub, et niisugune otsus oli ajendatud pigem välisest vormist kui juriidilisest süvaanalüüsist.

Varuli juhitud võlaõiguslased soovivad võla mõistet uuesti defineerida, käsitledes iga kohustust kui võlga. Paraku tekitab niisugune meelevaldne paralleeltähenduse omistamine suurema disharmoonia Eesti õigusmaastikul.

Laskumata ajalukku ning analüüsimata, kuivõrd hästi või halvasti sobis toonane VÕS kokku toonaste seaduste ja oludega, võib kindlalt väita, et Varuli eestvedamisel koostatud VÕSi eelnõu tänasesse Eesti õigusruumi ei sobi. Lähtudes täna Eestis kehtivatest seadustest kirjeldab juriidiline termin ?võlg? olukorda, kus isikul on oma kohustused (või kohustised) jäänud täitmata. Kui kohustise täitmiseks on tähtaeg, siis tekib võlg alles tähtaja ületamisel. Kui tähtaega määratud ei ole, siis tekib võlg koheselt kohustise tekkimisel. (Võlg võib tekkida ka mõnel muul juhul.)

Kohustised võivad tekkida mitmel viisil. Näiteks võivad kohustised tekkida õigustoimingutest. Õigustoimingute üks alaliik on tehingud.

Tehingud määratlevad õiguse või kohustuse tekke või muutumise kas kohe tehingu teostamisel või tulevikus. Tulevikku suunatud tehing kannab nime ?edasilükkava tingimusega tehing?. Uute õiguste ja kohustuste teke on edasi lükatud seni, kuni saabub tehinguga määratud edasilükkav tingimus. See võib olla määratud aeg või teatud asjaolude ilmnemine. Tehing tehakse suuliselt või kirjalikult.

Näitena kohustise tekkest võib tuua olukorra, kus seadusandja oma voli piires võtab vastu seaduse ja paneb sellega kellelegi mingi kohustuse. Kas sellist toimingut käsitleda õigustoiminguna või ühepoolse tehinguna, pole oluline. Mõlemal juhul näeb seadus ette lähtumise tehingu üldnormidest.

Üks tehingu liik on tehing mitme isiku vahel, seda nimetatakse lepinguks. Lepinguga võtavad lepinguosalised endale vastastikku õigusi ja kohustusi. Kui leppe täitmine laabub ja kohustised täidetakse, pole vaidlust ega ka võlga. Võlg on kohustise mittetäitmine. Võlg on kohustissuhte erijuht ja kitsas õigusvaldkond. Seega ei saa võlast lähtuvalt kirjeldada kõike kohustistega seonduvat.

Kui lepingupoolte vahel tekib vaidlus, kas kohustis on täidetud või mitte, vaieldakse omavahel. Kui see ei õnnestu, jätkatakse vaidlust kohtus.