Euroopas on uus majandus edukaim Põhjamaades

Nn uus majandus sai Ühendriikides alguse suurtest investeeringutest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse (IKT), mis tagasid järsu tootlikkuse kasvu. USA keskmine aastane majanduskasv tõusis varasemalt 2,5 protsendilt 4-le ning tööpuudus langes 30 aasta madalaimale tasemele, ilma et sellega oleks kaasnenud inflatsiooni tõusu.

Tootlikkuse kasv, mis aastail 1973?1995 jäi maha enamiku arenenud riikide omast, tõusis USAs alates 1996. a üle 2,3% aastas. Kokku on hakatud seda nimetama ka uueks majandusrevolutsiooniks.

Buum kestis USAs viis aastat ja hakkas läinud suvel kerkinud intresside ja nafta hinna ning tugevnenud dollari mõjul vaibuma kõigepealt vanas majanduses ja siis ka uues majanduses, mis on sattunud oma esimesse langusse. Selle tagajärjel on paljude USA infotehnoloogiafirmade börsiväärtus kahanenud poole võrra ja umbes 120 neist on läinud pankrotti. Aktsiaturu mõjul on firmad sunnitud kärpima personali ja kulusid.

Paljud analüütikud rõhutavad, et tegelikult ei oska keegi praegu üldse prognoosida, millist mõju võib USA majanduskasvu järsk langus avaldada maailmamajandusele, mis uue majanduse süvenedes on muutunud järjest globaalsemaks, järjest piirangutevabamaks ja kus IT-tehnoloogia etendab järjest tähtsamat osa.

Kuna uue majanduse iga on veel väga lühike ja Euroopa on selles osas USAst üksjagu maas, siis on ammendavaid uuringuid sellel alal veel vähe. Soome professor Matti Pohjola ja statistikakeskuse peastatistik Jukka Jalava on oma uuringus jõudnud seisukohale, et Soome on uue majanduse maa, ehkki see ilmneb seal teistmoodi kui USAs.

USAs suurenes töö tootlikkuse kasv 90. aastate teisel poolel ühe protsendi võrra. Soomes kasvas sisemajanduse kogutoodang (SKT) aastail 1995?1999 keskmiselt 4,7%, kuid töö tootlikkuse kasv alanes kolmelt protsendilt 2,5-le, kusjuures 1999. a oli kasv ainult 1,8%.

Töö tootlikkust aitavad suurendada kolm tegurit: IKT- ja muud investeeringud ning tehnoloogiataseme tõus ehk kogutootlikkuse kasv. Soome uurijate andmeil aitasid IKT-investeeringud Soomes aastail 1995?1999 tootlikkust suurendada 0,4%.

USA teadlased S. Oliner ja D. Sichel on Ameerikas vastavaid uuringuid tehes jõudnud järeldusele, et IKT-kapitali suurem kasutamine majanduses on taganud umbes poole viimase aja tööjõu tootlikkuse kasvust ja et umbes 25% sellest on andnud tootlikkuse paranemine IKT sektoris.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aitab majanduskasvule kaasa ka sel moel, et IKT-kaupade ja -teenuste osakaal SKTs kasvab. Jalava ja Pohjola hinnangul on IKT-toodangu panus Soome SKT kasvus suurenenud jätkuvalt. Nii andis see nende väitel aastate 1995?1999 4,7protsendilisest majanduskasvust kokku 1,2% ning mainitud ajavahemikul 12% suurenenud IKT-investeeringud lisasid sellele veel 0,5%.

Rootsis on uut majandust uurinud Swedbank Marketsi analüütikud Mikael Hindrika ja Thomas Jellsvik, kes väidavad, et 90. aastatel majanduses toimunud põhjalike muutuste mõjul funktsioneerib Rootsi majandus tunduvalt paremini, kui ametlik statistika näitab. Nad väidavad, et majandus suudab hoida 3,2protsendilist SKT kasvu, ilma et inflatsioon tõuseks. Seejuures eeldavad nad, et töö tootlikkus suureneb järgmise viie aasta jooksul 2,5% aastas.

Rootsis on uus majandus kõige selgemalt ilmnenud tootmises. Tööstuses on eelkõige tänu teabemahukatele ettevõtetele tootlikkus suurenenud 1993. a peale keskmiselt 5,2% aastas ning selline soodne areng jätkub analüütikute arvates viis aastat.

Tootlikkuse kasvu tähtsaimaks põhjuseks nimetavad teadlased Rootsi edusamme infotehnoloogia valdkonnas. Seda täiendavad kasvanud avatus maailma suhtes, hästi toimiv kapitaliturg ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.

Analüütikutele pole seni selge, kas USA 90. aastate teise poole majandusedu oli tingitud eelkõige uute tehnoloogiate kasutuselevõtust või aitasid seda saavutada ajutised stiimulid, nagu ülehinnatud aktsiaturg ja ülisuured investeeringud. Nii juhib Financial Timesi analüütik Martin Wolf tähelepanu sellele, et USA majandusedu mudel ei pruugi olla üldse kopeeritav ja et igal riigil tuleb leida oma lahendus. Ta toob näiteks USAga suhteliselt sarnased riigid Suurbritannia ja Kanada, mille tootlikkuse kasv jäi 1996?1999 USA 2,35protsendilisele kasvule selgelt alla, olles vastavalt 1,47 ja 0,9%. Kuid samal ajal saavutasid uues majanduses edu Põhjamaad, kes oma kõrgete maksude ja suurte avaliku sektori kuludega erinevad USAst palju rohkem.