Kindlustus vassib intressidega

Kaivo Kopli 08. veebruar 2001, 00:00

Küllap jääb enamikul elu- või pensionikindlustuse kogumistoote ostnud inimestest meelde, et neile garanteeritakse intress ligikaudu 4% aastas ja makstakse veel lisaintressi vastavalt seltsi tulemustele.

Samas näiteks igakuised 1000kroonised maksed ei teeni tegelikult sugugi 4protsendilist intressi. Pealegi on aastaga kogunenud kindlustusväärtus oluliselt väiksem kui 12 000 krooni.

Seesam Elukindlustuse juhatuse liige Erki Kilu kinnitas, et mingit klientide eksitamist ei ole. ?Kindlustuslepingu sõlmimisel, nii pakkumisel kui ka poliisil, on toodud ära kindlustusperioodi jooksul kogunev kindlustusväärtus. Kindlustusväärtuse kujunemisel võetakse arvesse kindlustuskaitse tagamiseks arvestatavat riskipreemiat, lepingu haldamisega seotud kulusid ja seltsi poolt makstavat garanteeritud intressi,? ütles Kilu.

Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimehe Priit Potisepa sõnul on tegemist teemaga, mille puhul tuleb vältida tendentslikke tõlgendusi. ?Mujal maailmas on eri finantstoodete kulud ja tootlus olnud igasuguste analüüsibüroode ?leivanumber? juba pikka aega ning küllap saab Eestis samamoodi olema,? ütles Potisepp.

Näiteks üks võimalik ?leivanumber?, mis tugineb kindlustusseltsi poolt pakutule ja milles garanteeritud 3,5protsendiline intress osutub hoopis 1,68protsendiliseks. Nimelt siis, kui inimene teeb pensionikindlustusse iga kuu 30 aasta jooksul 1000krooniseid sissemakseid. Pensionile jäädes on tal võimalik annuiteedina kätte saada 467 700 krooni. Kui aga garanteeritud intressile 3,5% panna juurde lisaintress 5%, kujuneb 30aastase kogumise tulemuseks 744 902 krooni. Seega investeeringu tulususeks ei ole mitte 8,5%, vaid ainult 4,39%.

Kui samal moel ja 3,5protsendilise intressiga hoiustada raha panka, siis on 30 aasta pärast kogunenud 635 412 krooni. See on kolmandiku võrra rohkem tollest kindlustuse 476 700 kroonist.

Potisepa sõnul ei ole aga taoline kindlustus- ja pangatoodete võrdlemine õige. Näiteks ei saa kindlustuse puhul tootluse mõistet kasutada üheaastase intressi kontekstis, sest tootlus arvutatakse kogu perioodi sissemaksete ja väljamaksete põhjal üldtunnustatud finantsmatemaatiliste meetodite alusel.

?Kapitalikogumiskindlustus sisaldab kindlustuskaitseid surma- ja õnnetusjuhtumiteks, pangahoiusel neid ei ole ja seepärast ei tohi võrrelda erinevaid tooteid. Samas on tootluse võrdlemine põnev ning kui see töö korralikult ette võtta, peaks otsima turult toote, milles on kindlustuskaitsete osakaal minimaalne,? ütles Potisepp.

Tõsiasi, et esimestel aastatel on tegelik intress garanteeritust väiksem, tuleneb sellest, et garanteeritud intressi makstakse mitte sissemaksete pealt, vaid sissemaksete selle osa pealt, mis jääb järele pärast kindlustusseltside kulude mahaarvamist.

Kindlustusinspektsiooni kindlustusmatemaatiku Anne Pirni sõnul see aga sajaprotsendiliselt paika ei pea. ?Intressi arvestatakse nii kulude kui riski osas. Kui inimene valib aastased maksed, siis ta maksab iga kord ühesuuruse summa, aga kulud ei ole igal aastal ühesuurused. Puhtalt nii ei saa öelda, et kulud on maha arvestatud ja siis on hakatud arvestama intressi,? rääkis Pirn.

Esimesel aastal on kulud Pirni sõnul kindlasti suured, sest ühekordselt võetakse maha lepingu sõlmimise kulud. Kulude suurus ei ole otseselt sätestatud, kuid tootega turule tulekuks peavad seltsid esitama inspektsioonile äriplaani, kus on muu hulgas esitatud ka kulude suurus. Inspektsioon kinnitab selle, tuginedes oma analüüsis ka muu maailma heale tavale, või nõuab seletust, miks on näiteks kulud nii suured.

?Kindlustuslepinguga seotud kulud on üks osa kindlustustariifist. Kindlustustariifid on määratud seltsi matemaatilistes äriplaanides, mis on kinnitatud kindlustusinspektsiooni poolt,? ütles Kilu. Ta täpsustas, et intressi arvestatakse mitte sissemaksetele, vaid kogunenud kindlustusväärtusele.

Kas aga kindlustusseltsid talitavad kulusid võttes õigesti? Potisepa hinnangul küll, kui nad pakuvad pangahoiusega võrreldes täiendavaid väärtusi. Näiteks kindlustuskaitsed, garanteeritud intress kümneteks aastateks, eluaegne garanteeritud pension.

?Eesti kindlustusseltsid ei ole leiutanud enneolematut. Kulude määrad on fikseeritud litsentsi taotlemisel, tooted on konstrueeritud analoogselt maailma juhtivate elukindlustusriikide tüüptoodetega,? rääkis Potisepp.

Ta möönis, et mõni selts võib pakkuda pensionikindlustuse varjus ülipikaajalist säästuhoiuse toodet ja kasseerib klientidelt kõrgeid peidetud sõlmimiskulusid. ?See on vale ning kriitikat väärt,? kurjustas Potisepp.

?Kindlustuslepinguga seotud kulud on sätestatud iga kindlustusliigi puhul eraldi ja kehtivate lepingute puhul neid järgnevatel kindlustusaastatel ei muudeta,? lubas Kilu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing