Liisingufirmad pakuvad võidu korteriühistutele laenu

Ervin Soon 08. veebruar 2001, 00:00

Ühisliisingu AS ja AS Sampo Liising töötavad praegu välja tagatiseta laenu tingimusi korteriühistute remondiks. Hansa Capital tuli tagatiseta laenuga turule jaanuaris. Eesti Korteriühistute Liidu esimees Andres Jaadla on ühistute senist vähest laenamist majade remondiks põhjendanud just tagatise nõudega. Ühistutes ei soovi enamasti üksikliikmed oma korterit ühistu laenu tarbeks pantida.

Ühisliisingu müügidirektor Indrek Julge ütles, et korteriühistutele mõeldud tagatiseta laen on perspektiivne. ?Meil on seni olemas olnud ühistusse kuuluva korteri pantimist nõudev finantseerimistoode, kuid oleme arutanud ka pandita toote väljatöötamise võimalusi. Praegu analüüsime juriidiliselt, kuidas tagatise puudumisel riski maandada,? ütles Julge. Tema sõnul ei soovi Ühisliising Hansa Capitali toote varianti matkida, kuna peab seda esialgu liiga riskantseks.

Ka Sampo Liising soovib juba märtsis alustada tagatiseta laenu andmist korteriühistutele, laenutingimused peaaegu ei erine Hansa Capitali omadest. ?Võib-olla võtame ära osa Hansa Capitali turust, kuid ilmselt saame juurde ka kliente väljastpoolt korteriühistute liitu,? rääkis Sampo Liisingu järelmaksu tootejuht Tanel Veisson.

ASi Hansa Capital arendusdirektori Eero Saava sõnul ei oota nad loomulikult konkurente turule, kuid märkis, et ?see võib hoida meid vormis?. ?Me jääme siiski oma toote kavandatud müügiprognoosi juurde, kuigi lisaklausliga, et peame tegema suurt selgitus- ja koolitustööd,? ütles Saava.

Hansa Capital kavatseb oma tütarettevõtte ASi Hansa Liising Eesti kaudu esimesel aastal väljastada korteriühistutele 200?300 miljonit krooni laenu ning jõuda 3?5 aasta perspektiivis selles sektoris 1 miljardi kroonise laenuportfellini. Saava sõnul on esialgu laenutaotlejate liidergrupiks korteriühistute liidu liikmed. Kuu ajaga on laenu asunud vormistama 20 ühistut, kes soovivad laenata 0,1?4 miljonit krooni valdavalt kümneaastaseks perioodiks.

Tallinnas Sütiste tee 41 asuva 216 korteriga ühistu esimehe Leo Jaaska sõnul on laenutaotlus ka tagatiseta küllalt keeruline, sest liisingufirma nõutava 75% ühistu liikmete nõusoleku saavutamine on raske. ?Nõusoleku vormistamist nõutakse üldkoosolekul, kuid meil on isegi üldkoosoleku kvoorumi, 51% kokku saamisega raskusi. Samas võimaldaks nii ühistu põhikiri kui ka korteriühistu seadus lihthäälteenamust 51%,? ütles Jaaska.

Eero Saava sõnul on nad probleemi juristidega arutanud ja lihthäälteenamuse aktsepteerimisel võib juhtuda, et 100 korteriga ühistu liikmetest soovivad laenu vaid 26 liiget. ?See oleks aga meile liiga riskantne,? põhjendas Saava.

Ta lisas, et Hansa Capital nõuab ka juhul, kui maja renoveerimine ületab hädavajaliku remondi piiri, mille tegemine on kohustuslik seadusega, laenu võtmiseks kõigi liikmete nõusolekut.

Korteriühistud soovivad laenu mitmesuguse remondi tegemiseks. Sütiste tee 41 ühistu peaks esimehe sõnul remontima elektrisüsteemi, liftid ja fassaadi. Samuti tahetakse koos naabermajaga üle minna oma gaasikatlamajale. Tallinnas Kotka 6 ja 8 ühistud peaksid esinaise Anne Nuude sõnul remontima vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning trepikodasid. Kaks 48 korteriga maja peaksid nende tööde jaoks hankima lisaraha 100 000 ja 200 000 krooni. Tabasalus asuv 60 korteriga ühistu Tuulte Pesa peaks laenama ligi miljon krooni, et remontida katust, torustikku, vahetada aknad ja teha täiendav soojustus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing