Mida rohkem saastad, seda enam maksad

08. veebruar 2001, 00:00

Eesti ettevõtjad on nördinud. ASi Silmet Grupp juhatuse esimees Tiit Vähi ähvardab ja Viru Keemia Grupi juht Janek Parkmann kaalub tootmise seisma panna. Põhjusi selleks on kaks. Esiteks suurenevad mitmeid kordi saastetasud. Teiseks kiitis valitsus teisipäeval heaks saasteseaduse eelnõu, mis paneb ettevõtteile kohustuse viia tootmine vastavusse Euroopa Liidu keskkonnanõuetega 2007. a.

Äripäev peab õigeks põhimõtet: kui saastad, siis maksad ? lõputult looduse ja keskkonna arvelt kasumit teenida ei ole õige.

Madalad maksud ega suusõnaline jutt ei ole suutnud mõjutada ettevõtteid tootmist loodussõbralikumaks muutma. Suur osa ettevõtteid kasutab toorme- ja heitmemahukat vananenud tehnoloogiat ning kokku hoitakse puhastusseadmete arvelt. Üks tavaline näide. Salutaguse pärmitehas laskis heitveed niisama ojja ja maksis parema meelega trahve ?see tuli odavam kui puhastusseadmete soetamine.

Tõsi, tingimustes, kus majandus ja tehnoloogia on arenemisjärgus, nõuab keskkonda säästev tootmine hiigelsuuri kulutusi. Kuue aasta jooksul peaksid ettevõtted välja käima peaaegu Eesti riigi aastaeelarve suuruse summa, 20 miljardit krooni. See käib ettevõtteil üle jõu, eriti kui ühekorraga tuleb maksta järjest suuremaid saastetasusid ja ka investeerida. Selle tagajärg oleks surmahoop mitmele Ida-Virumaa ettevõttele.

Sellise olukorra vältimiseks pakub keskkonnaministeerium võimaluse asendada saastetasu keskkonnainvesteeringuga. Ehk nagu ütleb keskkonnaminister Heiki Kranich: ?Kui sa ise keskkonnakaitsele kulutad, ei küsi seda raha sinu käest ka riik.? Üks sellise võimaluse näide on Kunda Nordic Tsement ? tehas töötab siiani ja valgest linnast on saanud roheline.

Sellest, et maksud tõusevad 2013. a 20% aastas, on kõneldud mitu aastat. Samas tempos on maksud tõusnud juba 1995. aastast. Ka investeeringuvajadus polnud kellelegi uudis. Näiteks Ida-Virumaa 13 ettevõtet ? suurimad saastajad ? hindasid juba kaks aastat tagasi oma investeerimisvajaduse 15,5 miljardi kroonini.

Küll aga tuleb ühes küsimuses nõustuda ETTK juhatuse esimehe Jüri Käoga: on ebareaalne, et firmad jõuavad end nõuetega kohandada 2007. a. Esiteks ei ole ka saasteseaduse aluseks olnud direktiiv ELis rakendust leidnud. Teiseks on euroeksperdid pakkunud selleks hoopis pikemat aega. Taani eksperdi Vibeke Burcharti sõnul on Ida-Virumaa ettevõtteil kõnealusteks investeeringuiks aega maksimaalselt 15 aastat.

ETTK väitel vähendab keskkonnainvesteeringute nõue Eesti firmade konkurentsivõimet. See on pool tõde. Teine pool on see, et investeeringute tegemata jätmine suleb euroturu. Euroopa riigid süüdistavad Eesti ettevõtteid juba praegu selles, et nad üritavad keskkonnakaitse arvel kokku hoides madalamate hindadega euroturule tungida.

Ei maksa loodussõbralikule tootmisele vaadata kui millelegi sellisele, mida nõuab üksnes Euroopa Liit. See on eelkõige meie enda, aga ka naabrite tervise huvides ? me kõik tahame hingata puhast õhku, juua puhast vett ja süüa kemikaalivabu toiduaineid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing