Salakütus liigub tolli silma all

Rahandusministeeriumi andmeid aluseks võttes jäi riigil eelmisel aastal diislikütuse aktsiisist saamata 350 miljonit, Kütuste Ümarlaua andmetel aga 670 000 miljonit krooni. Lisades siia isesegatud aktsiisivaba bensiini, suutsid kütuseärimehed riigikassast aastatel 1999-2000 mööda viia vähemalt miljard krooni.

Diislikütuse salakaubaks muutmise üks skeeme on järgmine: üle Eesti piiri tuleb rong, mille koosseisus on näiteks kümme diislikütust sisaldavat vagunit siinsele adressaadile.

Kindlas sihtjaamas mõõdab akrediteeritud labor kütuse mahu ja võtab proovid, et neid analüüsida ja koostada vastavussertifikaat. Viimase alusel pumpab firma, kelle ülesandeks on vormistada saabuvale kaubale tollidokumendid ja kaup ladustada, kütuse mahutisse. Omaniku soovi kohaselt pumbatakse kvaliteetne kütus diislikütuse mahutisse või tehakse temast punase värvi ja furfurooliga töödeldes kerge kütteõli.

Esimese variandi puhul tuleb omanikul kauba lahtitollimisel kütuseaktsiisi tasuda 3,04 krooni kilogrammilt, teise puhul ainult 0,50 krooni. Seadust selle protseduuriga ei rikuta, sest diislikütust võib klassifitseerida nii diislikütuseks kui ka kergeks kütteõliks.

Diislikütuse kütteõlina deklareerimist viljelenud kütuse maaletooja väitel sai asi alguse ajal, kui Eestis oli probleeme diislikütuse liigse väävlisisaldusega. ?Toona lubas toll nii deklareerida, aga see muutus peagi massiliseks,? ütles maaletooja.

Nüüd polevat see vähemalt Tartus enam lubatud. ?Diislikütust võib oktoobrist või novembrist ainult siniseks ehk eriotstarbeliseks diislikütuseks muuta,? kinnitas firmajuht, kes ei soovinud oma nime ajalehes avalikustada.

Diislikütuse kergeks kütteõliks värvimine leiab seadusetähe kohaselt aset selleks ette nähtud tollilaos asuvas mahutis kasvõi liitrikaupa.

Et mahutid on omavahel ühendatud, saab kütuse tsisternautosse pumbata nn õigest mahutist ja vajaduse korral teha ka ümberpumpamisi teistest mahutitest ? niikuinii valatakse eri firmade ladustatavat samaliigilist kütust ka ühte mahutisse.

Kuna autode tsisternid on mitmesektsioonilised, saab kasutada varianti, et tsisterni ühte ossa pumbatakse diislikütust, teise aga punast kütust, millest labor on tolli, kauba omaniku ja terminalipidaja juuresolekul proovi võtnud.

Paraku ei kontrolli toll ei seda, kust auto tegelikult kütust pumpas, ega seda, milline kütus tal tollilaost välja sõites lastiks on. Lisaks toimub aktiivne kütusevedu õhtuti ja sellel on lisaks oletatavatele päevavalgust kartvatele tegudele ka liikluse ja jaemüügiga seotud põhjused.

Kerge kütteõli nime all lahti tollitud kütusel on eelkirjeldatut arvestades kerge uuesti diislikütuseks muutuda ja näiteks tanklasse või mõne suurostja mahutisse kaduda. Vastavussertifikaat on kütusel olemas.

Kirjeldatud skeemist jääb seletamata vaid üks lõik ehk see, kuidas dokumendid klappima saadakse. Nimelt peab kerge kütteõlina tollilaost välja veetud diislikütus kusagil ametlikult diislikütuseks saama. Samuti peaksid klappima hakkama kütuse deklareeritud sisseveo- ja tegelikud müügikogused.

Võimalus, et kütus tollilaos ka tegelikult täies ulatuses punaseks värvitakse ja näiteks katlamajja jõuab, on kaheldav. Katlamajale sobib ka kerge kütteõli omadustega ahjukütus, mitte värvitud diislikütus. Lisaks on kerge kütteõli vajadus katlamajades Kütuse Ümarlaua andmetel 52 000 tonni aastas, mis võrreldes imporditud 240 000 tonniga on tühine kogus. ?Kui kõik see ära oleks köetud, oleks olnud Eestis juba troopiline kliima,? kinnitas üks kütuseturu asjatundja.

Diislikütuse salakaubana importimist ei takista ka autobensiinide segamisele piiri pannud kütuseaktsiisi seaduse muutmise seadus, mis hakkas kehtima möödunud aasta 1. septembril. Seda kinnitab tõsiasi, et kuigi pärast 1. septembrit on ka diislikütuse deklareerimine suurenenud, tuuakse üle poole diislikütusest Eestisse siiski salakütusena. Ainuüksi detsembris veeti Eestisse tegelikust tarbest neli korda vähem diislikütust.

Kui suur on diislikütusena ja kütteõlina deklareeritava kauba vahekord, pole tollisaladuste tõttu teada. Küll võib kaudselt väita, et vahekord kaldub kütteõli kasuks. Nimelt toodi eelmisel aastal Eestisse diislikütust 60 000 tonni, kerget kütteõli aga 240 000 tonni.

Diislikütuse aastane vajadus Eestis on erinevatel hinnangutel 200 000?330 000 tonni, seega moodustab ametlik diislikütus sellest vaid 18%?30%.

tolliameti kontrollitalituse juhataja

Tollikontrolli tulemusena on avastatud rida juhtumeid, kus ettevõtted on püüdnud deklareerida kõrgelt maksustatavaid naftaprodukte madalama aktsiisiga maksustatava kerge kütteõli nime all. Kütuse erimärgistamise ja selle kütuse kasutamise kontroll on tolli teravdatud tähelepanu all ja koostöös maksuametiga tehakse ka erimärgistatud kütuse eesmärgipärase kasutamise kontrolli sisemaal.

rahandusministri nõunik

Rahandusministeerium tunnistab, et probleem on olemas, aga petuskeemid ei ole nii lihtsad, kui siin kirjeldatud. Laiaulatuslik riigi petmine kütuseaktsiisi maksmata jättes saaks teoreetiliselt toimuda juhul, kui tollilaost viiakse välja tavalist diislikütust, kuid dokumentides näidatakse seda kerge kütteõlina. Loomulikult ei saa 100protsendiliselt välistada, et sellist skeemi on kasutatud, kuid oht tolliametile pettusega vahele jääda ei ole sugugi nii väike. Tollilaost väljaveetava kauba vastavust dokumentidele kontrollitakse täpsemalt kui teisi kaupu, kuivõrd maksu mõistes on tegemist nn riskikaubaga.

Eesti Õliühingu nõunik

Eesti Õliühing on teinud nii peaministrile, rahandus- ja majandusministrile kui ka riigikogu majanduskomisjoni esimehele ettepaneku kehtestada aruandluse kaudu kontroll vedelkütuste liikumise kohta Eesti siseturul, piirata impordiga tegelevate firmade arvu 5 miljoni kroonise omakapitali määraga ning moodustada majandusministeeriumi juurde komisjon, kes jälgib, kuidas vastuvõetud seadused toimivad tegelikus elus, ja vajadusel teeks ettepanekud, mida edasi teha. Nüüd on otsustamine meie kõrgeima riigivõimuorgani käes.

Vt. ka joonist: Kuidas kütusevedajad riigimaksude tasumist väldivad