Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vahekohtunik teenib 300 krooni tunnis
Kolmeliikmelise riigihangete vahekohtu ühe liikme saab määrata nii kaebuse esitaja, ostja kui ka riigihangete amet. Kohtu liikmed peavad olema majandusministri poolt kinnitatud vahekohtunike nimekirjas. Selles on 22 inimest, kõrvuti riigiametnikega seisavad lehel juristide ja ettevõtjate nimed.
Riigihangete ameti pearaamatupidaja Urve Lööndre kinnitas, et konkreetset statistikat, kes ja kui palju on saanud raha vahekohtutes osalemise eest, riigihangete ametis pole. ?See tundide arv, mis nad teevad, ei ole nii suur, et see annaks suuri summasid. Võib-olla 7?10 tundi kuus,? ütles Lööndre.
Eelmise aasta vahekohtute kohta on teada vaid see, et toimus 50 istungit ja esitatud kaebustest rahuldati 24, ülejäänud jäid rahuldamata. Üldse esitati vahekohtule arutamiseks 73 kaebust.
EMI-EWT Ida-Lääne Koolituse ASi juhataja Tiit Tammemägi ütles, et praktikas on olnud nii ostjaid kui pakkujaid, kes on jätnud isegi kohtukulud tasumata. ?Töötunde tuleb tegelikkuses rohkem kui see, mis kirja pannakse. Keeruliste protsesside puhul lähed kohe mitmeks päevaks igapäevaelust eemale. Ehk peaks siin ümber vaatama kohtunike ja kohtu esimehe tasu proportsioonid, sest liikmete roll on võrreldes esimehega kergem,? ütles Tammemägi.
ASi Hansatee Grupp järelevalve direktori Taivo Kivistiku arvates ei ole 300kroonine tunnitasu suur ega väike. ?Arvestada tuleb selle tööga, mida vahekohtus tehakse,? sõnas Kivistik. ?Kohtu esimehel kulub otsuse kirjutamiseks 8?10 tundi. Töö ei ole ainult see, et kolm inimest tulevad kokku ja loevad materjalid läbi. Kohtu liikmed teevad omavahel põhimõttelise kokkuleppe, otsuse kirjutab ikkagi esimees,? kinnitas Kivistik.
Uues riigihangete seaduses, mis hakkab kehtima 1. aprillil, puudub vahekohtu mõiste. Riigihangetealaste vaidluste lahendamine jääb halduskohtutele. Praeguste vahekohtunike arvates on kohtu kaotamine suur eksisamm, mis muudab riigihangete üle vaidlemise mõttetuks, sest juba täna on olemas pretsedendid, kus halduskohtusse jõudes on riigihange juba sisuliselt lõppenud.